Oktoobri alguses laienes Tervisekassa hüvitatavate ravimite valik. Soodusravimite loetellu lisati mitmeid uusi ravivõimalusi, mis muu hulgas parandavad raskeid ja haruldasi haigusi põdevate inimeste ravi kättesaadavust.
Tervisekassa ravimite hüvitamise teenusejuht Getter Hark sõnas, et lisanduvad ravimid moodustavad kogu olemasolevate ravimite eelarvest esimesel hüvitamise aastal ligemale 800 000 eurot. „Ravimeid lisandus nii epilepsia, hüpereosinofiilse sündroomi, kroonilise lümfoidleukeemia, harva esineva verevähi Waldenströmi makroglobulineemia kui ka südamelihaste haiguste raviks. Uuendasime ka rinnavähi adjuvantravi tingimusi ehk inimesele on operatsioonijärgne ravi kättesaadav varasemas etapis ehk kohe pärast operatsiooni,“ loetles Hark.
Ühe olulise uuendusena laiendati soodusravimite nimekirja kuuluva toimeaine mepolizumabi väljakirjutamise tingimusi ning alates sellest kuust hüvitatakse ravimit hüpereosinofiilse sündroomi raviks 100% ulatuses. „Tegemist on väga haruldase haigusega, mille levimus on alla ühe juhtumi 100 000 elaniku kohta. Eestis vajab ravi teadaolevalt kuni kuus patsienti. Kuigi haiguse kulg on inimestel erinev, esineb sagedamini just naha, kopsu, seedetrakti ja kardiovaskulaarsüsteemi kahjustusi.“
Sümptomaatiline obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia (OHKM) on seisund, mille korral vasakpoolse südamekambri (vatsakese) seinad tõmbuvad tugevamini kokku ja muutuvad normaalsest paksemaks. Südameseina paksenemine võib takistada vere väljavoolu südamest ning muuta südamelihase jäigaks. Takistus raskendab vere voolu südamesse ja sealt välja ning iga südamelöögiga toimuvat vere pumpamist kogu organismi.
Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogi Märt Elmeti sõnul võib see harvaesinev haigus avalduda juba nooremas eas. Haiguse tekkepõhjuseks on enamasti geneetiline eelsoodumus. „Seega ei saa haigust ennetada ega ravida näiteks elustiili korrigeerimisega. Haiguse varajane sümptom on üldjuhul koormustaluvuse langus, mis piirab igapäevast füüsilist aktiivust ja mõjutab oluliselt inimese elukvaliteeti. Haigus võib kokkuvõttes päädida südamepuudulikkuse, rütmihäirete ja halvemal juhul südame äkksurmaga.“
Elmet nentis, et hüpertroofiline kardiomüopaatia on üks sagedasemaid noorte inimeste ootamatu äkksurma põhjuseid. Eestis on kardioloogide jälgimisel umbkaudu 70 seda haigust põdevat patsienti. Selleks, et neid inimesi aidata, rahastab Tervisekassa nüüdsest toimeainet mavakamteen (ravim Camzyos), mis ravib just haiguse algpõhjust. Ravimi hüvitamine paari aasta jooksul läheb Tervisekassale maksma ligi miljon eurot.
Ühe alternatiivse ravivõimalusena hakatakse rahastama kroonilise lümfotsüütleukeemia raviks mõeldud preparaati Brukinsa. Selle eelis olemasolevate ravimite ees on parem ohutus ja talutavus, seda eriti inimese südametervise puhul. „Krooniline lümfotsüütleukeemia on üks levinumaid leukeemia vorme läänemaailmas, mille keskmine aastane esinemissagedus Euroopas on 4,92 juhtu 100 000 inimese kohta. Keskmine vanus haiguse diagnoosimisel on 72 eluaastat. Haigus on ravimatu, mistõttu on ravi peamine eesmärk inimese eluea pikendamine,“ selgitas Getter Hark.
Sama ravimit hüvitab Tervisekassa nüüdsest ka Waldenströmi makroglobulineemia raviks. Tegemist on aeglaselt areneva, harvaesineva ja ravimatu verevähi vormiga. Haiguse korral suureneb teatud valkude tase (immunoglobuliin M) inimese veres, mis muudab selle paksuks. See võib omakorda põhjustada veritsusi, nägemisprobleeme (näiteks hägusus või topeltnägemine), peavalu ja -ringlust, krampe ning õhupuudust ja valu rinnus. Haigust esineb peamiselt eakatel inimestel ning ravi eesmärk on pidurdada haiguse arengut ja leevendada sümptomeid. Eestis vajab järgnevatel aastatel ravi hinnanguliselt viis kuni seitse patsienti, Tervisekassa rahastab nende ravi 150 000 euro eest aastas.
Aitab vältida rinnavähi taasteket
Oktoobrist laiendas Tervisekassa rinnavähi raviks mõeldud ravimi Kisqali (ribotsikliib) kasutamistingimusi. „Kui seni hüvitati ravimit ainult kaugelearenenud rinnavähiga patsientidele, siis nüüdsest on see kättesaadav ka varajases staadiumis haiguse korral. Ravim sobib nn hormoonretseptor-positiivse ja HER2-negatiivse rinnavähi raviks, aidates vältida haiguse taasteket pärast operatsiooni. Eestis vajab esimesel aastal pärast rinnavähi operatsiooni täiendavat ravi ligemale 53 patsienti, teisel aastal kuni 116 ning kolmandal kuni 204,“ ütles Hark. Ravimi rahastamisega investeerib Tervisekassa inimeste heaolusse ligemale kaks miljonit eurot.
Lisaks hüvitatakse oktoobrist toimeainet lakosamiid neile epilepsiat põdevatele patsientidele, keda varasemad ravimid ei ole aidanud. „Epilepsia on närvisüsteemi haigus, mis põhjustab äkilisi krambihooge, mõjutades tugevalt inimese igapäevaelu, töövõimet ja sotsiaalset toimetulekut. Haigust põdevatel inimestel on võrreldes ülejäänud elanikkonnaga kaks kuni kolm korda suurem risk surra enneaegselt. Kuigi Eestis on saadaval mitmeid epilepsiaravimeid, jääb ligemale kolmandik patsientidest kogu eluks ravimiresistentseks ning nendel inimestel on vajadus alternatiivse ravi järele, mida Tervisekassa nüüdsest ka pakub.“
Kokku on Eestis hinnanguliselt 6300 epilepsiat põdevat inimest, kellest võiks lakosamiidi vajada ligi 150 patsienti aastas. Tervisekassa panustab nende inimeste heaolusse suurusjärgus 80 000 eurot aastas, seejuures arvestades, et need patsiendid kasutavad ka teisi epilepsiavastaseid ravimeid.