Täna on tervishoiuteenuse osutajatel nii haiglates kui perearstikeskustes üle Eesti kasutusel kokku kaheksa erinevat infosüsteemi, mis toob endaga kaasa dubleerivaid töid ja arendusi ning tõstab kokkuvõttes raviasutuste kulusid. Selle taustal on tervishoiuteenuseosutajate IT-meeskonnad alamehitatud ja ülekoormatud, mistõttu võib kannatada ka raviasutuste küberjulgeolek.

TEHIKu uue põlvkonna terviseinfosüsteemi juhi Roman Kostrokini sõnul takistavad killustatud süsteemid kiiret ja ühtlast andmevahetust, mis kokkuvõttes pärsib terviseandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning raskendab koostööd teenuseosutajate vahel. „Paralleelselt ja üksteisest sõltumatult arendatud teenustel on omad eelised – need võimaldavad kiiret arengut – kuid kui ei järgita ühtseid põhimõtteid, siis on pea võimatu teha terviseandmete põhjal üleriigilisi juhtimisotsuseid ja maksame samu arendusi erinevates infosüsteemides korduvalt kinni. Kõik see mõjutab ökosüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust, suurendades nii ülalpidamiskulusid kui ka küberjulgeolekuriske,“ selgitas ta.

Selleks, et leida Eesti oludes jätkusuutlik lahendus haiglate infosüsteemide arendamiseks vastavalt vajadustele ja võimalustele, viis Tervisekassa läbi haigla infosüsteemide konsolideerimise tasuvusanalüüsi. Analüüsi käigus vaagiti KPMG analüütikute toel koos kõigi Eesti haiglate esindajatega läbi erinevad stsenaariumid ning kõigi osapoolte ootustele ning seatud kvaliteedi eesmärkidele vastab kõige paremini stsenaarium, kus kasutusel on haiglate ülene modulaarne infosüsteem.

„Ühtse loogika ja nõuete alusel on tulevikus võimalik kasutusele võtta kõigi sama funktsionaalsust kasutavate arstide poolt üle eesti kasutusele sama moodul. Terviseandmed jõuavad nii terviseinfosüsteemi ühetaoliselt ja saab võimalikuks nendele toetudes teha tervishoiupoliitilisi otsuseid. Andmed käivad inimesega kaasas ja on kasutatavad vajaduspõhiselt kõigi tervishoiu teenuseosutajate juures, mistõttu on süsteemi kokkuvõttes kiirem arendada ja lihtsam kui ka odavam ülal pidada,“ selgitas Tervisekassa e-tervise portfellijuht Jaarika Järviste.

Selline lähenemine tähendaks turuosaliste IT-ettevõtete jaoks pakutavate toodete ümbermõtestamist.

„Tänaste suurte kõik ühes lahenduste pakkumise asemel ootaks turg kindla ülesande täitmiseks mõeldud väiksemaid andmetest eraldatud funktsionaalseid mooduleid.“

Järgmise sammuna analüüsitakse, kas ühise modulaarse IT-võrgustiku ehitamist tuleks alustada esmatasandilt või haiglatest. „Oluliseks tingimuseks saab siinkohal olema nii sihtrühma ehk tervishoiuteenuse osutajate valmisolek muudatuseks kui ka loogiline moodulite ehitamise järjekord ehk otsus, kas alustada esmatasandist või haigla infosüsteemidest,“ lisas Järviste.

Sotsiaalministeeriumi innovatsiooni asekantsleri Nele Labi sõnul on oluline ka see, et kuigi haiglate infosüsteemide otsesteks kasutajateks on arstid ja teised meditsiinitöötajad, on sellisel muutusel positiivne mõju ka patsientidele, kuna nutikad uuendused, mis toetavad arste raviotsuste tegemisel, hakkavad üle-eestiliselt kasutusse jõudma oluliselt kiiremini kui praegu.

„Kulude osas on vajalikud veel täpsustavad analüüsid, ent suures pildis tuleb arvestada sellega, et kõigi haiglate infosüsteemide uuendustesse tuleb niikuinii investeerida. Ainuüksi PERH infosüsteemi väljavahetamise kulud järgnevatel aastatel on ligemale 65 miljonit eurot. Ning see on rahvusvahelise kogemuse põhjal väga väikene kulu. Kui me liiguksime edasi modulaarsele süsteemile, siis esmased hinnangud näitavad tõesti 10 aasta peale täiendavat 93 miljoni eurost lisavajadust, aga seejärel hakkame iga-aastaselt umbes 13 miljonit kokku hoidma. Kui otsustame kiiresti edasi liikuda, jõuame kokkuhoiuni loomulikult varem. Seega on investeeringu puhul kaks plussi – esmalt parandab see tervishoius arenduskiirust ja tõstab küberturvalisuse taset, teisalt on see ka majanduslikult mõistlik.“