Puukentsefaliit
Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, mida levitavad puugid.
Puukentsefaliit võib kulgeda raskelt ja haarata kesknärvisüsteemi, põhjustades tüsistusi (nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatus jm).
Viirus kandub inimesele nakatunud puugi hammustuse kaudu. Viirus sisaldub puugi süljenäärmetes ja eritub hammustuskohas inimese verre juba imemise alguses. Harvem võib nakatumine toimuda nakatunud looma (nt kitse või lehma) pastöriseerimata piima või piimasaaduste kaudu. Inimeselt inimesele haigus ei levi.
Mida kauem puuk keha küljes on, seda rohkem viirust ta edasi annab. Seetõttu on oluline puuk kehalt eemaldada nii kiiresti kui võimalik. Ohtlikud ei ole ainult täiskasvanud puugid, ka vastsed ja nümfid võivad viirust edasi kanda.
Puugihooaeg kestab Eestis tavaliselt aprillist oktoobrini, mil nakatumisoht on kõige kõrgem. Puugid ärkavad talveunest, kui õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle 5–7 °C, ning kevade teiseks pooleks jõuab nende arvukus tippu. Talvel on puugid üldjuhul talveunes, kuid sooja talve ajal võib neid kohata ka jaanuaris-veebruaris. Siseruumis, näiteks tallis, karjalaudas ja heinaküünis, võivad puugid olla aktiivsed aastaringselt.
Sümptomid ja tüsistused
Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mis kulgeb sageli kahes etapis. Esimesed gripitaolised haigusnähud, palavik koos pea- ja lihasvaluga, ilmnevad tavaliselt 1–2 nädalat pärast nakatumist.
Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ja kaovad seejärel iseenesest.
Kolmandikul neist, kes on esimese etapi läbi põdenud, jõuab viirus ajju, põhjustades meningiiti (ajukelmepõletik) või meningoentsefaliiti (aju- ja ajukelmepõletik). Haigus ägeneb, tõuseb kõrge palavik, tekib tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.
Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mis kulgeb sageli kahes etapis. Esimesed gripitaolised haigusnähud, palavik koos pea- ja lihasvaluga, ilmnevad tavaliselt 1–2 nädalat pärast nakatumist.
Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ja kaovad seejärel iseenesest.
Kolmandikul neist, kes on esimese etapi läbi põdenud, jõuab viirus ajju, põhjustades meningiiti (ajukelmepõletik) või meningoentsefaliiti (aju- ja ajukelmepõletik). Haigus ägeneb, tõuseb kõrge palavik, tekib tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.
Enamik haigetest paraneb, mõnel võivad aga tekkida püsivad tüsistused:
- tasakaalu- ja koordinatsioonihäired,
- jäsemete halvatus,
- peavalu, mälu- ja keskendumisraskused.
Mõnikord võib haigus lõppeda surmaga.
Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ja ravitakse vaid sümptomeid.
Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.
Enamik haigetest paraneb, mõnel võivad aga tekkida püsivad tüsistused:
- tasakaalu- ja koordinatsioonihäired,
- jäsemete halvatus,
- peavalu, mälu- ja keskendumisraskused.
Mõnikord võib haigus lõppeda surmaga.
Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ja ravitakse vaid sümptomeid.
Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.
Ennetus ja ravi
Puugihammustuse vältimiseks:
- loodusesse minnes kanna heledaid pikkade varrukatega riideid, et puuke varakult märgata;
- pane püksisääred sokkide või kummikute sisse;
- kasuta putukatõrjevahendeid;
- pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli üle kogu keha, ka kõrvatagused, kaenlaalused jt kehapiirkonnad.
Puugihammustuse vältimiseks:
- loodusesse minnes kanna heledaid pikkade varrukatega riideid, et puuke varakult märgata;
- pane püksisääred sokkide või kummikute sisse;
- kasuta putukatõrjevahendeid;
- pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli üle kogu keha, ka kõrvatagused, kaenlaalused jt kehapiirkonnad.
Puukentsefaliidi eest saab end kaitsta vaktsineerimisega.
Vaktsineerimise põhikuur koosneb kolmest doosist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte doosi on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust.
Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitb esimest revaktsineerimist kolm aastat pärast 3. doosi. Edasine revaktsineerimine:
- noorematele ja kuni 50-aastastele eelnevast doosist 10 aastat hiljem,
- 50–60-aastastele eelnevast doosist 5 aastat hiljem,
- 60-aastastele eelnevast doosist 3 aastat hiljem.
Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest.
Puukentsefaliidi eest saab end kaitsta vaktsineerimisega.
Vaktsineerimise põhikuur koosneb kolmest doosist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte doosi on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust.
Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitb esimest revaktsineerimist kolm aastat pärast 3. doosi. Edasine revaktsineerimine:
- noorematele ja kuni 50-aastastele eelnevast doosist 10 aastat hiljem,
- 50–60-aastastele eelnevast doosist 5 aastat hiljem,
- 60-aastastele eelnevast doosist 3 aastat hiljem.
Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest.
Kus saab vaktsineerida?
Vaktsineerida saab:
- oma perearstikeskuses,
- vaktsineerimise teenust pakkuvates nakkuskabinettides,
- erapraksistes,
- paljudes apteekides(Avaneb uuel vahelehel) üle Eesti.
Pane vaktsineerimiseks aeg terviseportaalis.
Logi sisse(Avaneb uuel vahelehel)Kus saab vaktsineerida?
Vaktsineerida saab:
- oma perearstikeskuses,
- vaktsineerimise teenust pakkuvates nakkuskabinettides,
- erapraksistes,
- paljudes apteekides(Avaneb uuel vahelehel) üle Eesti.
Pane vaktsineerimiseks aeg terviseportaalis.
Logi sisse(Avaneb uuel vahelehel)