Leetrid
Leetrid on väga nakkav viirushaigus – pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub kuni 98 inimest 100st, kes pole leetreid põdenud ega vaktsineeritud.
Leetrid on väga nakkav viirushaigus – pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub kuni 98 inimest 100st, kes pole leetreid põdenud ega vaktsineeritud.
Haigus võib kulgeda raskelt ja põhjustada tõsiseid tüsistusi, sealhulgas kopsupõletikku ja ajupõletikku ning lõppeda surmaga.
Leetrid levivad Euroopas ja mujal maailmas ning nende sissetoomine Eestisse on reaalne oht. 2023. aastal registreeriti Eestis neli leetrite haigusjuhtu, mis kõik olid sissetoodud ehk reisimisega seotud.
Parim viis ennast ja oma lähedasi kaitsta on vaktsineerimine. Eestis on leetritevastane vaktsiin tasuta kõigile lastele ning soovitatav ka täiskasvanutele, kes pole leetreid põdenud ega vaktsineeritud.
Sümptomid
Leetrite peiteperiood kestab 7–21 päeva, keskmiselt 10 päeva. Haige on nakkusohtlik 4–5 päeva enne lööbe teket ja kuni 5 päeva pärast seda.
Leetrid algavad palaviku, halva enesetunde, köha, nohu, silmasidekesta põletiku ja valguskartusega. Teisel päeval ilmuvad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud).
Mõne päeva pärast tekib lööve, mis algab kõrvade tagant ja levib näole, kaelale, seejärel kehale ja kätele ning kolmandaks päevaks peopesadele ja jalataldadele.
Leetrite peiteperiood kestab 7–21 päeva, keskmiselt 10 päeva. Haige on nakkusohtlik 4–5 päeva enne lööbe teket ja kuni 5 päeva pärast seda.
Leetrid algavad palaviku, halva enesetunde, köha, nohu, silmasidekesta põletiku ja valguskartusega. Teisel päeval ilmuvad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud).
Mõne päeva pärast tekib lööve, mis algab kõrvade tagant ja levib näole, kaelale, seejärel kehale ja kätele ning kolmandaks päevaks peopesadele ja jalataldadele.
Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punane, püsib 4–5 päeva ja taandub samas järjekorras, nagu tekkis. Seejärel muutub nahk pruunikaks ja hakkab ketendama.
Palavik püsib kogu lööbimise aja.
Sagedasemad tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja ajupõletik. Haigus võib lõppeda surmaga.
Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
Ennetamine
Leetrite vastu saab end kaitsta vaktsineerimisega.
Kui kahtlustad, et oled juba haigestunud, on oluline järgida järgmisi samme:
- Võta perearstiga ühendust telefoni teel ja kirjelda oma sümptomeid. Ära mine vastuvõtule, et mitte teisi nakatada.
- Kui puutusid kokku leetreid põdeva inimesega või reisisid viimase 21 päeva jooksul, siis maini seda arstile.
- Püsi kodus ja järgi arsti korraldusi.
Leetrite vastu saab end kaitsta vaktsineerimisega.
Kui kahtlustad, et oled juba haigestunud, on oluline järgida järgmisi samme:
- Võta perearstiga ühendust telefoni teel ja kirjelda oma sümptomeid. Ära mine vastuvõtule, et mitte teisi nakatada.
- Kui puutusid kokku leetreid põdeva inimesega või reisisid viimase 21 päeva jooksul, siis maini seda arstile.
- Püsi kodus ja järgi arsti korraldusi.
- Kui seisund järsult halveneb, kutsu kiirabi, eriti laste puhul.
- Kui sul on kahtlus, et oled nakatunud, siis väldi kontakti alla aastaste laste, rasedate, immuunpuudulikkusega inimeste ja vaktsineerimata inimestega 4–5 päeva enne ja kindlasti 5 päeva pärast lööbe teket.
- Selgita välja, kas sinu pereliikmed on vaktsineeritud. Kui nad pole leetreid põdenud ega kahe MMR-vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, saada nad võimalikult kiiresti vaktsineerima (soovitavalt 72 tunni jooksul pärast viimast kokkupuudet haigega).
- Kui seisund järsult halveneb, kutsu kiirabi, eriti laste puhul.
- Kui sul on kahtlus, et oled nakatunud, siis väldi kontakti alla aastaste laste, rasedate, immuunpuudulikkusega inimeste ja vaktsineerimata inimestega 4–5 päeva enne ja kindlasti 5 päeva pärast lööbe teket.
- Selgita välja, kas sinu pereliikmed on vaktsineeritud. Kui nad pole leetreid põdenud ega kahe MMR-vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, saada nad võimalikult kiiresti vaktsineerima (soovitavalt 72 tunni jooksul pärast viimast kokkupuudet haigega).
Laste vaktsineerimine
Eestis vaktsineeritakse lapsi kahe MMR-vaktsiinidoosiga, millest esimene tehakse 1- ja teine 13-aastaselt.
Vaktsiin kaitseb tõhusalt kolme haiguse vastu: leetrid, mumps ja punetised.
Koolieelseid lapsi vaktsineerib perearst, koolilapsi vanema nõusolekul koolitervishoiuteenuse osutaja.
Vaktsineerimine on lastele tasuta. Loe lähemalt laste vaktsineerimise kohta.
Eestis vaktsineeritakse lapsi kahe MMR-vaktsiinidoosiga, millest esimene tehakse 1- ja teine 13-aastaselt.
Vaktsiin kaitseb tõhusalt kolme haiguse vastu: leetrid, mumps ja punetised.
Koolieelseid lapsi vaktsineerib perearst, koolilapsi vanema nõusolekul koolitervishoiuteenuse osutaja.
Vaktsineerimine on lastele tasuta. Loe lähemalt laste vaktsineerimise kohta.
Täiskasvanute vaktsineerimine
- Kui sa pole vaktsineeritud ega leetreid põdenud, tee kaks MMR-vaktsiinidoosi vähemalt neljanädalase vahega.
- Kui oled saanud ühe doosi MMR-vaktsiini, tee korduvvaktsineerimine.
- Kui oled sündinud enne 1980. aastat ja saanud leetrivaktsiini ühe doosi, tee üks MMR-vaktsiinidoos.
- Kui oled sündinud ajavahemikul 1980–1992 ja saanud lapsena leetrivaktsiini kaks doosi, tee üks MMR-vaktsiinidoos.
- Kui oled sündinud pärast 1993. aastat ja saanud kaks MMR-vaktsiinidoosi, siis pole korduvvaktsineerimist vaja.
Vaktsineerimist tasub kindlasti kaaluda, kui:
- oled meditsiinitöötaja või oled suurema nakatumisohu all muu erialase tegevuse tõttu;
- sinu peres on alla aastaseid lapsi, rasedaid või immuunpuudulikkusega inimesi;
- plaanid reisida piirkondadesse, kus leetrid levivad.
Täiskasvanutele on MMR-vaktsineerimine tasuline. Loe lähemalt täiskasvanute vaktsineerimise kohta.
Vaktsineerimist tasub kindlasti kaaluda, kui:
- oled meditsiinitöötaja või oled suurema nakatumisohu all muu erialase tegevuse tõttu;
- sinu peres on alla aastaseid lapsi, rasedaid või immuunpuudulikkusega inimesi;
- plaanid reisida piirkondadesse, kus leetrid levivad.
Täiskasvanutele on MMR-vaktsineerimine tasuline. Loe lähemalt täiskasvanute vaktsineerimise kohta.
Loe leetrite kohta rohkem Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) lehelt(Avaneb uuel vahelehel).
Loe leetrite kohta rohkem Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) lehelt(Avaneb uuel vahelehel).
Loe leetrite kohta rohkem Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) lehelt(Avaneb uuel vahelehel).