HPV ehk inimese papilloomiviirus
HPV on ohtlik viirus, mis põhjustab pea-, kaela- ja genitaalpiirkonna vähki, naistel ka emakakaela vähijuhte.
HPV ehk inimese papilloomiviirus on Eestis väga levinud — neli inimest viiest nakatub mõne HPV tüvega elu jooksul vähemalt korra. Sealjuures on HPV ohtlik viirus, mis põhjustab vähki – pea-, kaela- ja genitaalpiirkonna, naistel ka emakakaela vähijuhte. Nakatuda on lihtne, viirus levib inimeselt inimesele nahk-naha kontaktis või limaskestade kokkupuutel. Nakkuse võib saada näiteks seksuaalvahekorra ajal, kuid piisab ka lihtsalt intiimsetest puudutustest.
HPV tüved jagunevad madala ja kõrge riskiga tüvedeks.
Suurem osa HPV tüvedest on madala riskiga. Need põhjustavad healoomulisi muutusi nahal ja limaskestadel, näiteks soolatüükaid või genitaalkondüloome.
Kõrge riskiga tüved võivad põhjustada vähki: genitaalpiirkonnas emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku- ja peenisevähki ning suuõõnes suu- ja neeluvähki.
HPV ei ole pärilik – nakatumisriski ei mõjuta geenid ega haiguse esinemine perekonnas.
Ennetamine
HPV eest saab end kaitsta vaktsineerimisega. Vaktsiin on kõige tõhusam siis, kui manustada seda 12–14-aastasena ning Eestis on see tasuta kõigile 12–18-aastastele noortele. Loe lähemalt laste vaktsineerimise kohta.
Vaktsineerimine HPV vastu toimub enamasti koolis – see on hea võimalus end viiruse eest kaitsta. Vaktsineerimine on vabatahtlik, 12–17-aastaste puhul on vaktsineerimise aluseks lapsevanema kirjalik nõusolek. 18-aastased võivad otsuse teha iseseisvalt.
Täiskasvanud saavad tasu eest vaktsineerima minna ka apteeki(Avaneb uuel vahelehel) ja perearstikeskusesse.
Vaktsiin kaitseb HPV eest kõige paremini, eriti kui teha seda enne seksuaalelu algust. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei garanteeri kaitset, sest kondoomiga katmata naha puudutamisel võib ikkagi nakatuda.
Vaktsineerimiskuur koosneb ühest doosist. Immuunpuudulikkusega noortel on vajalik kolmedoosiline vaktsineerimine.
Eestis kasutatav vaktsiin Gardasil 9 kaitseb üheksa kõige ohtlikuma HPV tüve eest. Kuna HPV tüvesid on üle 200, millest kõrge riskiga on 15, on oluline käia ka pärast vaktsineerimist regulaarselt sõeluuringul.
Vaktsiin aitab ära hoida nendest HPV tüvedest põhjustatud haigusi, nt emakakaela-, häbeme-, tupe- ja päraku vähieelseid seisundeid ja vähki ning suguelundite tüükaid (genitaalkondüloome). Sealhulgas kaitseb vaktsiin HPV16 ja HPV18 tüve vastu, mis põhjustavad 70% kõikidest emakakaelavähi juhtudest.
Vaktsiin kaitseb HPV eest kõige paremini, eriti kui teha seda enne seksuaalelu algust. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei garanteeri kaitset, sest kondoomiga katmata naha puudutamisel võib ikkagi nakatuda.
Vaktsineerimiskuur koosneb ühest doosist. Immuunpuudulikkusega noortel on vajalik kolmedoosiline vaktsineerimine.
Eestis kasutatav vaktsiin Gardasil 9 kaitseb üheksa kõige ohtlikuma HPV tüve eest. Kuna HPV tüvesid on üle 200, millest kõrge riskiga on 15, on oluline käia ka pärast vaktsineerimist regulaarselt sõeluuringul.
Vaktsiin aitab ära hoida nendest HPV tüvedest põhjustatud haigusi, nt emakakaela-, häbeme-, tupe- ja päraku vähieelseid seisundeid ja vähki ning suguelundite tüükaid (genitaalkondüloome). Sealhulgas kaitseb vaktsiin HPV16 ja HPV18 tüve vastu, mis põhjustavad 70% kõikidest emakakaelavähi juhtudest.
HPV ja vähirisk
Enamik HPV nakkustest taandub kuni kahe aasta jooksul ise. Pikemaajalise nakkuse puhul võib HPV tekitada vähieelset seisundit või põhjustada vähki.
Levinud on ekslik arvamus, et HPV puudutab ainult naisi. Meestel võib viirus põhjustada peenise-, anaal- ja suuneeluvähki. Igal aastal haigestub maailmas HPV-ga seotud vähki 625 600 naist ja 69 400 meest. HPV infektsioon põhjustab umbes 5% kõigist vähijuhtudest maailmas.
Emakakaelavähk on peaaegu kõigil juhtudel põhjustatud pikaajalisest HPV nakkusest. Eestis on emakakaelavähki haigestumus üks kõrgemaid Euroopa Liidus, näiteks 2018. aastal oli Eestis emakakaelavähki haigestumus Euroopa Liidu keskmisest ligi kaks korda kõrgem.
Lai vaktsineerimisega hõlmatus vähendab ka viiruse levikut.
Vaktsineerimine ei asenda naiste sõeluuringuid ega vajadusel varajast ravi.
Enamik HPV nakkustest taandub kuni kahe aasta jooksul ise. Pikemaajalise nakkuse puhul võib HPV tekitada vähieelset seisundit või põhjustada vähki.
Levinud on ekslik arvamus, et HPV puudutab ainult naisi. Meestel võib viirus põhjustada peenise-, anaal- ja suuneeluvähki. Igal aastal haigestub maailmas HPV-ga seotud vähki 625 600 naist ja 69 400 meest. HPV infektsioon põhjustab umbes 5% kõigist vähijuhtudest maailmas.
Emakakaelavähk on peaaegu kõigil juhtudel põhjustatud pikaajalisest HPV nakkusest. Eestis on emakakaelavähki haigestumus üks kõrgemaid Euroopa Liidus, näiteks 2018. aastal oli Eestis emakakaelavähki haigestumus Euroopa Liidu keskmisest ligi kaks korda kõrgem.
Lai vaktsineerimisega hõlmatus vähendab ka viiruse levikut.
Vaktsineerimine ei asenda naiste sõeluuringuid ega vajadusel varajast ravi.
HPV nakkust ja emakakaelavähki saab uuringutega varakult avastada.
Eestis kutsutakse 30–65-aastasi naisi iga viie aasta tagant emakakaelavähi sõeluuringule. Uuringul kasutatakse HPV-testi, mis aitab tuvastada viiruse olemasolu emakakaelal. Vähieelsete rakumuutuste tuvastamiseks emakakaelal kasutatakse ka PAP-testi.
Infoks!
Emakakaelavähk on neljas kõige levinum vähk naiste seas. 2020. aastal avastati maailmas üle 600 000 uue juhu ning selle tõttu suri üle 300 000 naise.
Eestis on viimase paarikümne aasta jooksul püsinud nii emakaelavähki haigestumus kui ka suremus suhteliselt muutumatuna. Enim juhte diagnoositakse Eestis üle 55-aastatel naistel.
Infoks!
Emakakaelavähk on neljas kõige levinum vähk naiste seas. 2020. aastal avastati maailmas üle 600 000 uue juhu ning selle tõttu suri üle 300 000 naise.
Eestis on viimase paarikümne aasta jooksul püsinud nii emakaelavähki haigestumus kui ka suremus suhteliselt muutumatuna. Enim juhte diagnoositakse Eestis üle 55-aastatel naistel.
Korduma kippuvad küsimused
Kas HPV vaktsiin on ohutu?
Jah, neid on põhjalikult uuritud ja need on ohutud.
Kas inimese papilloomiviirus (HPV) on ohtlik?
Jah, teadaolevalt põhjustavad 15 HPV tüüpi vähki.
Kui levinud on HPV?
HPV on üks levinumaid nakkusi.
Kuidas toimub HPV-ga nakatumine?
HPV levib naha või limaskestade kokkupuutel.
Mis toimub organismis pärast HPV-ga nakatumist?
Viirus võib kehas pikalt püsida ilma endast märku andmata.
Kuidas kaitsta ennast HPV eest?
Vaktsineerimine aitab ära hoida 90% HPV nakkusest tingitud haigustest.
Kas on võimalik üldse vältida HPV-ga nakatumist?
Parim lahendus on vaktsineerimine enne seksuaalelu alustamist.
Mis vanuses vaktsineeritakse?
Eestis vaktsineeritakse tasuta 12–18-aastaseid noori.
Kuidas vaktsiin töötab?
Vaktsiin ei sisalda elusat viirust ega tekita haigust.
Mille vastu vaktsiin kaitseb?
Gardasil 9 kaitseb üheksa HPV tüve eest.
Kas enne vaktsineerimist tuleb käia tervisekontrollis?
Eraldi tervisekontrolli ei ole enne vaktsineerimist vaja.
Kas pärast vaktsineerimist tuleb käia tervisekontrollis?
Eraldi tervisekontrolli ei ole pärast vaktsineerimist vaja.
Kellele on HPV vaktsiin vastunäidustatud?
Vaktsiin on vastunäidustatud neile, kellel on ülitundlikkus vaktsiini mõne koostisosa suhtes.
Millised võivad olla HPV vaktsiini kõrvaltoimed?
Kõrvaltoimed on enamasti kerged ja mööduvad mõne tunni või päevaga.
Kuidas ma võin kindel olla, et mu lapsel ei teki raskeid kõrvaltoimeid?
Raskete kõrvaltoimete tekkimine on väga ebatõenäoline.
Millised lisaained on HPV vaktsiinis?
Vaktsiin sisaldab väikeses koguses adjuvante.
Kui tõhus on HPV vaktsiin?
Väga tõhus.
Kas vaktsiinist on kasu ka neile, kes on juba seksuaalelu alustanud?
Jah, aga mida varem vaktsineerida, seda parem.
Miks peab poisse vaktsineerima?
HPV põhjustab vähki ka meestel.
Mind ei ole vaktsineeritud ja mul ei ole emakakaelavähki. Miks ma peaksin laskma oma tütart vaktsineerida?
Emakakaelavähk ei ole pärilik – see, et sinul seda ei ole, ei kaitse sinu tütart.
Kas HPV vaktsiin mõjutab viljakust?
Ei mõjuta.
Kas ma võin jätta oma lapse vaktsineerimata?
Jah, vaktsineerimine on vabatahtlik.
Mis saab siis, kui mu laps jääb vaktsineerimata?
Vaktsineerimata inimestest nakatub 80% elu jooksul vähemalt ühe HPV tüvega.
Lisalugemist
- Uuring(Avaneb uuel vahelehel) kinnitab vaktsiini tõhusust ka 12 aastat pärast vaktsineerimist (2020);
- Uudiseid Rahvusvaheliselt vähiuuringute agentuurist(Avaneb uuel vahelehel)
- Uuring(Avaneb uuel vahelehel) kinnitab vaktsiini tõhusust ka 12 aastat pärast vaktsineerimist (2020);
- Uudiseid Rahvusvaheliselt vähiuuringute agentuurist(Avaneb uuel vahelehel)
- Uuring(Avaneb uuel vahelehel) kinnitab vaktsiini tõhusust ka 12 aastat pärast vaktsineerimist (2020);
- Uudiseid Rahvusvaheliselt vähiuuringute agentuurist(Avaneb uuel vahelehel)