Vaktsiinid aitavad immuunsüsteemil haigust ära tunda.

Nõrgestatud elusvaktsiinid

Nõrgestatud elusvaktsiinid sisaldavad elusat, kuid nõrgestatud haigustekitajat, mis ei põhjusta tervel inimesel haigust. Vaktsiinis olev viirus või bakter suudab organismis paljuneda, ent on kaotanud haigust tekitavad omadused.

Pärast vaktsiini manustamist käivitub inimorganismis immuunvastus, mis on sarnane loomuliku nakkuse läbipõdemisele. Seetõttu kujuneb välja tugev ja pikaajaline immuunmälu.

Nõrgestatud elusvaktsiinid sisaldavad elusat, kuid nõrgestatud haigustekitajat, mis ei põhjusta tervel inimesel haigust. Vaktsiinis olev viirus või bakter suudab organismis paljuneda, ent on kaotanud haigust tekitavad omadused.

Pärast vaktsiini manustamist käivitub inimorganismis immuunvastus, mis on sarnane loomuliku nakkuse läbipõdemisele. Seetõttu kujuneb välja tugev ja pikaajaline immuunmälu.

Kuna nõrgestatud elusvaktsiiniviirused või -bakterid toimivad immuunsüsteemis pika aja jooksul, moodustub organismis suur hulk mälurakke. Seetõttu on immuunmälu pikaajaline ja tugev. 

Nõrgestatud elusvaktsiinid annavad tavaliselt hea kaitse juba ühe vaktsiiniannusega, harvem on immuunsuse kujunemiseks vaja kahte annust.

Kuna nõrgestatud elusvaktsiiniviirused või -bakterid toimivad immuunsüsteemis pika aja jooksul, moodustub organismis suur hulk mälurakke. Seetõttu on immuunmälu pikaajaline ja tugev. 

Nõrgestatud elusvaktsiinid annavad tavaliselt hea kaitse juba ühe vaktsiiniannusega, harvem on immuunsuse kujunemiseks vaja kahte annust.

Nõrgestatud elusvaktsiinide puudused

Nad on väga tundlikud ja õrnad. Elusvaktsiinid on tundlikud temperatuuri ja valguse suhtes ning võivad valede säilitustingimuste korral laguneda. Seetõttu tuleb rangelt järgida külmaahela nõudeid.
Teoreetiliselt on võimalik, et vaktsiinis sisalduv elusviirus taastab oma haigust tekitavad omadused. Seda on esinenud ainult poliomüeliidi nõrgestatud elusvaktsiiniga ligikaudu ühel juhul 2,4 miljoni vaktsineeritu kohta.
Tavaliselt ei manustata rasedatele.

Nad on väga tundlikud ja õrnad. Elusvaktsiinid on tundlikud temperatuuri ja valguse suhtes ning võivad valede säilitustingimuste korral laguneda. Seetõttu tuleb rangelt järgida külmaahela nõudeid.
Teoreetiliselt on võimalik, et vaktsiinis sisalduv elusviirus taastab oma haigust tekitavad omadused. Seda on esinenud ainult poliomüeliidi nõrgestatud elusvaktsiiniga ligikaudu ühel juhul 2,4 miljoni vaktsineeritu kohta.
Tavaliselt ei manustata rasedatele.

Ei sobi immuunpuudulikkuse korral. Tõsise immuunpuudulikkusega inimesel võib vaktsiiniviirus või -bakter organismis liigselt paljuneda, mistõttu neid vaktsiine talle ei manustata.
Võib olla vähem tõhus pärast vere- või veretoodete ülekannet. Kui inimesel on doonorvere või veretoodete kaudu tekkinud ajutine passiivne immuunsus, võib elusvaktsiiniga vaktsineerimisel immuunvastus jääda nõrgaks või ei teki seda üldse. Kõige tundlikum on selle suhtes leetrite vaktsiin, vähem tundlikud poliomüeliidi ja rotaviiruse vaktsiinid.

Ei sobi immuunpuudulikkuse korral. Tõsise immuunpuudulikkusega inimesel võib vaktsiiniviirus või -bakter organismis liigselt paljuneda, mistõttu neid vaktsiine talle ei manustata.
Võib olla vähem tõhus pärast vere- või veretoodete ülekannet. Kui inimesel on doonorvere või veretoodete kaudu tekkinud ajutine passiivne immuunsus, võib elusvaktsiiniga vaktsineerimisel immuunvastus jääda nõrgaks või ei teki seda üldse. Kõige tundlikum on selle suhtes leetrite vaktsiin, vähem tundlikud poliomüeliidi ja rotaviiruse vaktsiinid.

Inaktiveeritud vaktsiinid

Inaktiveeritud vaktsiinid valmistatakse haigustekitajatest, keda kasvatatakse koekultuuridel või söötmetel ja mis seejärel n-ö surmatakse kuumuse või keemilise töötluse abil.

Inaktiveeritud vaktsiinides sisalduvad viirused või bakterid ei paljune, mistõttu need on ohutud ka immuunpuudulikkusega inimesele. Nende vaktsiinide toimet ei mõjuta veres ringlevad antikehad, näiteks varem manustatud doonoriveri või veretooted, immuunglobuliinid, transplantaadid jm.

Inaktiveeritud vaktsiinid valmistatakse haigustekitajatest, keda kasvatatakse koekultuuridel või söötmetel ja mis seejärel n-ö surmatakse kuumuse või keemilise töötluse abil.

Inaktiveeritud vaktsiinides sisalduvad viirused või bakterid ei paljune, mistõttu need on ohutud ka immuunpuudulikkusega inimesele. Nende vaktsiinide toimet ei mõjuta veres ringlevad antikehad, näiteks varem manustatud doonoriveri või veretooted, immuunglobuliinid, transplantaadid jm.

Inaktiveeritud vaktsiinid on nõrgema immunogeensusega kui nõrgestatud elusvaktsiinid. Kaitsev immuunsus ei pruugi välja kujuneda pärast esimest vaktsiiniannust, mistõttu püsiva kaitse saavutamiseks on vaja mitut annust.

Aja jooksul võib immuunsuse tase langeda, nii et inaktiveeritud vaktsiine tuleb korduvalt manustada, et tõvekindlust säilitada.

Inaktiveeritud vaktsiinid on nõrgema immunogeensusega kui nõrgestatud elusvaktsiinid. Kaitsev immuunsus ei pruugi välja kujuneda pärast esimest vaktsiiniannust, mistõttu püsiva kaitse saavutamiseks on vaja mitut annust.

Aja jooksul võib immuunsuse tase langeda, nii et inaktiveeritud vaktsiine tuleb korduvalt manustada, et tõvekindlust säilitada.

Allühik-vaktsiinid

Allühik- ehk fraktsioonivaktsiinid on inaktiveeritud vaktsiinid. Need ei sisalda eluvõimelisi haigustekitajaid ja on ohutud. Erinevalt inaktiveeritud täisrakulistest vaktsiinidest sisaldavad need ainult haigustekitaja kindlaid osi või fragmente.

Allühik-vaktsiinid jagunevad omakorda kolmeks liigiks:

valgupõhised allühik-vaktsiinid,
polüsahhariid-allühik-vaktsiinid,
konjugeeritud allühik-vaktsiinid.

Allühik-vaktsiinid jagunevad omakorda kolmeks liigiks:

valgupõhised allühik-vaktsiinid,
polüsahhariid-allühik-vaktsiinid,
konjugeeritud allühik-vaktsiinid.

Allühik-vaktsiinide puudused

Polüsahhariidvaktsiinidel on mõned puudused. Nimelt ei tekita need alati tugevat ja püsivat immuunsust, eriti alla kaheaastastel lastel, kelle immuunsüsteem ei ole veel küps. Samuti ei pruugi korduv vaktsineerimine tugevdada kaitset.

Konjugeeritud allühik-vaktsiini valmistamisel seotakse polüsahhariid valgulise kandjaga, mis aitab immuunsüsteemil vaktsiinile paremini reageerida. Tänu sellele on konjugeeritud vaktsiinid tõhusad ka väikelastel ning annavad tugevama ja püsivama immuunsuse.

Toksoid-vaktsiinid

Toksoid-vaktsiinide valmistamisel muudetakse bakteri (nt difteeria või teetanuse tekitaja) toksiin kahjutuks toksoidiks, mida kasutatakse antigeenina immuunsuse esilekutsumiseks.

Kuna toksoid ei kutsu üksi esile tugevat immuunvastust, lisatakse vaktsiinile adjuvant ning püsiva kaitse saavutamiseks on vaja mitut annust. Toksoid-vaktsiinid on ohutud ja hea säilivusega.

Toksoid-vaktsiinide valmistamisel muudetakse bakteri (nt difteeria või teetanuse tekitaja) toksiin kahjutuks toksoidiks, mida kasutatakse antigeenina immuunsuse esilekutsumiseks.

Kuna toksoid ei kutsu üksi esile tugevat immuunvastust, lisatakse vaktsiinile adjuvant ning püsiva kaitse saavutamiseks on vaja mitut annust. Toksoid-vaktsiinid on ohutud ja hea säilivusega.

Liitvaktsiinid

Liitvaktsiinid on kahest või enamast üksikvaktsiinist valmistatud bioloogilised preparaadid, millega on võimalik inimest kaitsta üheaegselt mitme nakkushaiguse vastu.

Liitvaktsiini manustamine ei suurenda inimese immuunsüsteemi koormust.

Liitvaktsiinide manustamise näidustused ja vastunäidustused on samad, mis monovaktsiinidel.