Täiskasvanute vaktsineerimine
Mõnda lapsepõlves saadud vaktsiini tuleb täiskasvanuna uuendada.
Teatud haiguse, näiteks gripi või puukentsefaliidi vastu on soovitatav vaktsineerida just täiskasvanueas. Perearst aitab selgust saada, milline kaitse sul praegu on ja mida võiks uuendada.
Gripihooaja alguses pakutakse tasuta gripivaktsiini inimestele, kellel on suurem risk raskelt haigestuda.
Riskirühma kuuluvad:
- inimesed, kes elavad hooldekodus või saavad erihoolekande või kogukonnas elamise teenust;
- 60-aastased ja vanemad;
- lapsed vanuses 6 kuud kuni 7 aastat (k.a);
- rasedad;
- 8–18-aastased, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda (südame-veresoonkonnahaigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või krooniline kopsuhaigus).
Kui vaktsineerimine on pooleli jäänud
Olenemata sellest, kas sul on oma vaktsineerimisajalugu täpselt teada või mitte, tasub pöörduda perearsti poole, et kindlaks teha vajadus kaitsesüstide järele.
Vaktsineerimisvajadus sõltub järgmistest asjaoludest:
- milliseid vaktsiine oled varem saanud;
- millised on tööga seotud riskid (milliste haigustekitajatega sa ameti tõttu kokku puutud);
- milline on Eesti ja naaberriikide epidemioloogiline olukord;
- kuhu ja kui pikaks ajaks plaanid lähiajal reisida.
Olenemata sellest, kas sul on oma vaktsineerimisajalugu täpselt teada või mitte, tasub pöörduda perearsti poole, et kindlaks teha vajadus kaitsesüstide järele.
Vaktsineerimisvajadus sõltub järgmistest asjaoludest:
- milliseid vaktsiine oled varem saanud;
- millised on tööga seotud riskid (milliste haigustekitajatega sa ameti tõttu kokku puutud);
- milline on Eesti ja naaberriikide epidemioloogiline olukord;
- kuhu ja kui pikaks ajaks plaanid lähiajal reisida.
Kui sinu vaktsineerimisteekond on mingil põhjusel pooleli jäänud, pea meeles, et juba esimene kaitsesüst on sinu immuunsüsteemi tööle pannud. Selle toel on välja kujunenud immuunmälu, mis võib küll aja jooksul nõrgeneda, aga ei kao.
Iga järgmine kaitsesüst aitab immuunmälul taastuda ja tugevdab sinu loomulikku kaitsevõimet.
See tähendab, et vaktsineerimiskuuri ei pea otsast alustama ega lisaannuseid tegema – jätkad lihtsalt sealt, kus pooleli jäi.
Lisaks riiklikus immuniseerimiskavas olevatele kaitsesüstidele saad end soovi korral vaktsineerida mitme muu nakkushaiguse vastu.
Kui kuulud riskirühma või plaanid reisi piirkonda, kus mõni haigus levib, tasub vaktsineerimine kindlasti ette võtta.
Küsi vajadusel nõu perearstilt või pereõelt – nemad aitavad otsustada, milline kaitse on sinu jaoks oluline.
Vaata ka Terviseameti infot riskirühmade ja soovitatavate vaktsiinide(Avaneb uuel vahelehel) kohta.
Tasub teada!
Riikliku immuniseerimiskava raames saavad täiskasvanud ennast tasuta vaktsineerida difteeria ja teetanuse vastu.
Teised kaitsesüstid on tasulised.
Tasub teada!
Riikliku immuniseerimiskava raames saavad täiskasvanud ennast tasuta vaktsineerida difteeria ja teetanuse vastu.
Teised kaitsesüstid on tasulised.
Haigused, mille vastu täiskasvanuid vaktisneeritakse
- A-viirushepatiit (HepA)
- B-viirushepatiit (HepB)
- COVID-19
- Difteeria ja teetanus (dT)
- Gripp
- Inimese papilloomiviiruse nakkus (HPV)
- Kollapalavik
- Kõhutüüfus
- A-viirushepatiit (HepA)
- B-viirushepatiit (HepB)
- COVID-19
- Difteeria ja teetanus (dT)
- Gripp
- Inimese papilloomiviiruse nakkus (HPV)
- Kollapalavik
- Kõhutüüfus
- Leetrid, mumps, punetised
- Läkaköha (pa)
- Meningokokk-nakkus
- Pneumokokk-nannkus
- Poliomüeliit
- Puukentsefaliit
- Tuulerõuged
- Vöötohatis