Laste vaktsineerimine
Laste vaktsineerimine on tõhus viis kaitsta lapsi rasketesse nakkushaigustesse haigestumise eest.
Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab lapse keha edaspidi edukalt võidelda haigustekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.
Miks alustatakse varakult?
Mõned nakkushaigused on eriti ohtlikud just väikestele lastele. Kuigi laps ema raseduseaegse immuniseerimisega ja pärast sündi rinnapiimaga emalt kaitse teatud haiguste vastu, on see ajutine ja kaob mõne aja jooksul.
Mõne haiguse, näiteks läkaköha puhul, on varajane vaktsineerimine eriti oluline, sest laste hingamisteed on kitsamad ja nende risk raske haiguse tõttu surra on suurem kui täiskasvanutel.
Vaktsineerimine hoiab ära rasked haigused, mis võivad varases eas olla eluohtlikud.
Kes vaktsineerib ja kus saab vaktsineerida?
- Vastsündinuid vaktsineeritakse tuberkuloosi vastu sünnitusmajas.
- Väikelapsi vaktsineerib perearst või -õde.
- Kooliealiste laste ja noorukite vaktsineerimisi teeb kooliõde.
Lapsevanema roll on tuua laps õigel ajal vaktsineerimisele ja anda selleks nõusolek. Koolis vaktsineerimise puhul on vajalik lapsevanema kirjalik nõusolek. Kui vanem otsustab lapse kaitsesüstist loobuda, tuleb ka see otsus kirjalikult vormistada.
Kui sul on küsimusi, siis on tervishoiutöötaja ülesanne neile selgelt ja arusaadavalt vastata.
Riiklik immuniseerimiskava
Riiklik immuniseerimiskava(Avaneb uuel vahelehel) tagab, et iga laps saab õigeaegse ja teaduspõhise kaitse haiguste vastu, mis põhjustasid varasemal ajal raskeid tüsistusi või isegi surma.
Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne ja kõikehõlmav vaktsineerimine. Riik hangib selleks kavas ettenähtud vaktsiinid.
Riikliku immuniseerimiskava koostamisel on eksperdid arvestanud järgmisega:
- millised on levinud vaktsiinide abil välditavad nakkushaigused;
- millises vanuses lastel on suurim nakatumisoht;
- millal on lapse organismi seisukohalt kõige mõistlikum vaktsineerida;
- mida on vaktsiinide ohutuse ja tõhususe kohta tõestatud teadusuuringutega.
Tasub teada!
Riik tagab ka gripivastase vaktsineerimise 6 kuu kuni 7 aasta (k.a) vanustele lastele ning üle 7-aastastele alaealistele, kellel on suurem risk grippi raskelt haigestuda.
Samaaegne vaktsineerimine mitme nakkushaiguse vastu annab samasuguse kaitse nagu üksikvaktsiini manustamine eraldi. Küll aga ei ole liitvaktsiinide puhul vaja mitut süsti teha ning organismi satub ka vähem abiaineid.
Mitme tõve vastu korraga vaktsineerimine ei suurenda kõrvalnähtude tõenäosust.
Tasub teada!
Riik tagab ka gripivastase vaktsineerimise 6 kuu kuni 7 aasta (k.a) vanustele lastele ning üle 7-aastastele alaealistele, kellel on suurem risk grippi raskelt haigestuda.
Samaaegne vaktsineerimine mitme nakkushaiguse vastu annab samasuguse kaitse nagu üksikvaktsiini manustamine eraldi. Küll aga ei ole liitvaktsiinide puhul vaja mitut süsti teha ning organismi satub ka vähem abiaineid.
Mitme tõve vastu korraga vaktsineerimine ei suurenda kõrvalnähtude tõenäosust.