Korduma kippuvad küsimused
Siit leiad vastused vaktsineerimisega seotud sageli esinevatele küsimustele.
Pea meeles!
Kui sul on vaktsineerimise kohta küsimusi, saad alati täpsemat informatsiooni perearstilt või -õelt.
Pea meeles!
Kui sul on vaktsineerimise kohta küsimusi, saad alati täpsemat informatsiooni perearstilt või -õelt.
Mis on nakkushaigus?
Nakkushaigusi põhjustavad viirused, bakterid, algloomad ja teatud seened.
Haigus levib inimeselt inimesele mitmel viisil: õhu, vere, käte või esemete kaudu, aga ka toidu, joogi ja pinnase (näiteks mulla) vahendusel või sugulisel teel. Mõnikord kannavad haigustekitajaid edasi puugid, sääsed, kirbud, täid või loomad.
Haigestumine sõltub näiteks sinu tervislikust seisundist, nakkusetekitajaga kokkupuute viisist ja kestusest ning sellest, kas sul on selle vastu immuunsus juba olemas. Paljude nakkushaiguste vastu saab end kaitsta vaktsineerimisega.
Haigus levib inimeselt inimesele mitmel viisil: õhu, vere, käte või esemete kaudu, aga ka toidu, joogi ja pinnase (näiteks mulla) vahendusel või sugulisel teel. Mõnikord kannavad haigustekitajaid edasi puugid, sääsed, kirbud, täid või loomad.
Haigestumine sõltub näiteks sinu tervislikust seisundist, nakkusetekitajaga kokkupuute viisist ja kestusest ning sellest, kas sul on selle vastu immuunsus juba olemas. Paljude nakkushaiguste vastu saab end kaitsta vaktsineerimisega.
Kuidas immuunsüsteem nakkushaiguste eest kaitseb?
Nakkushaigusest jagu saamiseks peab immuunsüsteem haigustekitajad kõigepealt ära tundma.
Nakkushaigusest jagu saamiseks peab immuunsüsteem haigustekitajad kõigepealt ära tundma. Seejärel hakkab keha tootma just sellele viirusele või bakterile vastavaid antikehi.
Antikehadel on kaks ülesannet:
- rünnata haigustekitajaid, et need hävitada ja nakkusest jagu saada;
- kaitsta organismi ka edaspidi selle nakkushaiguse eest.
Keha ei hakka antikehi tootma kohe pärast nakatumist, vaid umbes kaks kuni kolm nädalat hiljem.
Järgmisel korral samade haigustekitajatega kokku puutudes on immuunsüsteem nende alistamiseks juba valmis ja reageerib kohe. Nii ei haigestu inimene üldse või kui see siiski juhtub, on sümptomid kergemad ja mööduvad kiiremini.
Nakkushaigusest jagu saamiseks peab immuunsüsteem haigustekitajad kõigepealt ära tundma. Seejärel hakkab keha tootma just sellele viirusele või bakterile vastavaid antikehi.
Antikehadel on kaks ülesannet:
- rünnata haigustekitajaid, et need hävitada ja nakkusest jagu saada;
- kaitsta organismi ka edaspidi selle nakkushaiguse eest.
Keha ei hakka antikehi tootma kohe pärast nakatumist, vaid umbes kaks kuni kolm nädalat hiljem.
Järgmisel korral samade haigustekitajatega kokku puutudes on immuunsüsteem nende alistamiseks juba valmis ja reageerib kohe. Nii ei haigestu inimene üldse või kui see siiski juhtub, on sümptomid kergemad ja mööduvad kiiremini.
Kui ma olen haiguse läbi põdenud, siis kas immuunsus püsib terve elu?
Mõne nakkushaiguse läbipõdemine annab selle vastu pikaajalise või isegi eluaegse immuunsuse.
Mõne nakkushaiguse läbipõdemine annab selle vastu pikaajalise või isegi eluaegse immuunsuse. Sellisel juhul sa enam ei haigestu.
Paljude nakkushaiguste puhul aga ei püsi immuunsus kuigi kaua. Esiteks võib haigustekitaja muuta oma ehitust sedavõrd, et immuunsüsteem ei tunne seda enam ära. Teiseks ei pruugi immuunsüsteemil haigusetekitajaga võideldes tekkida pikaajalist n-ö mälu ning aja möödudes immuunsus kaob.
Mõne nakkushaiguse läbipõdemine annab selle vastu pikaajalise või isegi eluaegse immuunsuse. Sellisel juhul sa enam ei haigestu.
Paljude nakkushaiguste puhul aga ei püsi immuunsus kuigi kaua. Esiteks võib haigustekitaja muuta oma ehitust sedavõrd, et immuunsüsteem ei tunne seda enam ära. Teiseks ei pruugi immuunsüsteemil haigusetekitajaga võideldes tekkida pikaajalist n-ö mälu ning aja möödudes immuunsus kaob.
Kuidas vaktsiinid nakkushaiguste eest kaitsevad?
Vaktsiin õpetab immuunsüsteemi haigustekitajat ära tundma.
Vaktsiin õpetab immuunsüsteemi haigustekitajat ära tundma, ilma et peaksid haiguse läbi põdema. See sisaldab viiruse või bakteri neid osakesi, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Haigust ennast nende tõttu aga välja ei kujune.
Kui haiguse vastu vaktsineeritud inimene nakatub, asub immuunsüsteem kohe organismi kaitsma, hävitades haigustekitajad enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda.
Nii on takistatud ka nakkuse levimine teistele. Selline kaitsekilp toimib aga vaid siis, kui kriitiline hulk elanikkonnast on vaktsineeritud.
Ühes vaktsineeritute hulga vähenemisega on mitmes Euroopa riigis tekkinud haiguspuhanguid. Ilmekaks näiteks on leetrid(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Vaktsiin õpetab immuunsüsteemi haigustekitajat ära tundma, ilma et peaksid haiguse läbi põdema. See sisaldab viiruse või bakteri neid osakesi, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Haigust ennast nende tõttu aga välja ei kujune.
Kui haiguse vastu vaktsineeritud inimene nakatub, asub immuunsüsteem kohe organismi kaitsma, hävitades haigustekitajad enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda.
Nii on takistatud ka nakkuse levimine teistele. Selline kaitsekilp toimib aga vaid siis, kui kriitiline hulk elanikkonnast on vaktsineeritud.
Ühes vaktsineeritute hulga vähenemisega on mitmes Euroopa riigis tekkinud haiguspuhanguid. Ilmekaks näiteks on leetrid(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Miks on vaktsineerimine vajalik?
Haiguse vältimine on alati parem kui selle läbipõdemine.
Vaktsineerimine on tõhus ja ohutu viis kaitsta nii lapsi kui ka täiskasvanuid tõsiste tagajärgede eest. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda raskem on haigusel levida – nii kaitseme ka neid inimesi, keda mingil põhjusel vaktsineerida ei saa.
Aastatepikkuse tõhusa töö tulemusel on nii mõnigi ohtlik haigus Eestist peaaegu kadunud. Paraku on see loonud petliku turvatunde, justkui vaktsineerimine poleks enam vajalik. Tegelikult on nakkushaigused sama ohtlikud kui varem ning kui vaktsineerituse tase langeb, tulevad ka haiguspuhangud tagasi.
Vaktsineerimine on tõhus ja ohutu viis kaitsta nii lapsi kui ka täiskasvanuid tõsiste tagajärgede eest. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda raskem on haigusel levida – nii kaitseme ka neid inimesi, keda mingil põhjusel vaktsineerida ei saa.
Aastatepikkuse tõhusa töö tulemusel on nii mõnigi ohtlik haigus Eestist peaaegu kadunud. Paraku on see loonud petliku turvatunde, justkui vaktsineerimine poleks enam vajalik. Tegelikult on nakkushaigused sama ohtlikud kui varem ning kui vaktsineerituse tase langeb, tulevad ka haiguspuhangud tagasi.
Miks alustatakse vaktsineerimisega juba imikueas?
Paljud haigused kulgevad eriti raskelt just imikueas.
Paljud haigused on kõige ohtlikumad just imikutele. Näiteks rohkem kui pool b-tüübi hemofiilusbakteri põhjustatud rasketest juhtudest esineb alla üheaastastel lastel, samuti on läkaköha eriti ohtlik just kõige noorematele. Imiku- ja väikelapseeas B-hepatiiti nakatumise tagajärjeks on suure tõenäosusega krooniline maksapõletik ja maksatsirroos. Loe rohkem laste vaktsineerimise kohta.
Paljud haigused on kõige ohtlikumad just imikutele. Näiteks rohkem kui pool b-tüübi hemofiilusbakteri põhjustatud rasketest juhtudest esineb alla üheaastastel lastel, samuti on läkaköha eriti ohtlik just kõige noorematele. Imiku- ja väikelapseeas B-hepatiiti nakatumise tagajärjeks on suure tõenäosusega krooniline maksapõletik ja maksatsirroos. Loe rohkem laste vaktsineerimise kohta.
Miks on mõne haiguse vastu vaja end korduvalt vaktsineerida?
Korduv vaktsineerimine tagab immuunsuse tekkimise ja püsimise.
Korduv vaktsineerimine tagab immuunsuse tekkimise ja püsimise. Vaktsiinisüstide arv ja vaktsineerimise sagedus on kindlaks määratud kliiniliste uuringutega.
Korduv vaktsineerimine tagab immuunsuse tekkimise ja püsimise. Vaktsiinisüstide arv ja vaktsineerimise sagedus on kindlaks määratud kliiniliste uuringutega.
Korduv vaktsineerimine tagab immuunsuse tekkimise ja püsimise. Vaktsiinisüstide arv ja vaktsineerimise sagedus on kindlaks määratud kliiniliste uuringutega.
Kas immuunsus tekib kohe pärast vaktsineerimist?
Immuunsuse kujunemiseni kulub tavaliselt kaks kuni kolm nädalat.
Pärast vaktsiini esmast manustamist kulub immuunsuse kujunemiseni tavaliselt kaks kuni kolm nädalat. Teatud juhtudel vajab immuunmälu n-ö meeldetuletust kordusvaktsiinide näol. Nii on organism haigusetekitajatega kohtumiseks valmis.
Pärast vaktsiini esmast manustamist kulub immuunsuse kujunemiseni tavaliselt kaks kuni kolm nädalat. Teatud juhtudel vajab immuunmälu n-ö meeldetuletust kordusvaktsiinide näol. Nii on organism haigusetekitajatega kohtumiseks valmis.
Miks vaktsineeritud inimene mõnikord siiski haigestub?
Nagu ka muud ravimid, ei ole vaktsiinid 100% efektiivsed.
Harvadel juhtudel ei teki vaktsineeritutel vajalikul määral kaitsekehi ning nad on ikkagi ohus. Haigestumine on võimalik ka kehva tervisliku seisundi, näiteks immuunpuudulikkusega kulgeva haiguse korral. Ühtlasi peab arvestama, et vaktsiinid ei paku alati eluaegset kaitset.
Harvadel juhtudel ei teki vaktsineeritutel vajalikul määral kaitsekehi ning nad on ikkagi ohus. Haigestumine on võimalik ka kehva tervisliku seisundi, näiteks immuunpuudulikkusega kulgeva haiguse korral. Ühtlasi peab arvestama, et vaktsiinid ei paku alati eluaegset kaitset.
Millist tüüpi vaktsiine on olemas?
Vaktsiine on kolme tüüpi.
Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme. Need ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga pakuvad immuunsüsteemile piisavalt informatsiooni kaitsekehade loomiseks. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosi, leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin.
Elusvaktsiinid sisaldavad elusaid nõrgestatud mikroorganisme. Need ei ole võimelised põhjustama haigust, küll aga pakuvad immuunsüsteemile piisavalt informatsiooni kaitsekehade loomiseks. Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosi, leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin.
Inaktiveeritud ehk surmatud vaktsiinid sisaldavad elutuid haigustekitajaid, mis pakuvad immuunsüsteemile samuti piisavalt informatsiooni vajalike kaitsekehade loomiseks. Inaktiveeritud vaktsiini kasutatakse näiteks immuunsuse tekitamiseks lastehalvatuse vastu.
Inaktiveeritud ehk surmatud vaktsiinid sisaldavad elutuid haigustekitajaid, mis pakuvad immuunsüsteemile samuti piisavalt informatsiooni vajalike kaitsekehade loomiseks. Inaktiveeritud vaktsiini kasutatakse näiteks immuunsuse tekitamiseks lastehalvatuse vastu.
Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks. Komponentvaktsiinid on näiteks atsellulaarne ehk rakuvaba läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kolme antigeeni; b-tüübi hemofiilusnakkuse vaktsiin, mis sisaldab kahte antigeeni, ja B-hepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti ühte antigeeni.
Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks. Komponentvaktsiinid on näiteks atsellulaarne ehk rakuvaba läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kolme antigeeni; b-tüübi hemofiilusnakkuse vaktsiin, mis sisaldab kahte antigeeni, ja B-hepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti ühte antigeeni.
Mida vaktsiinid sisaldavad?
Lisaks haigusetekitaja(te) osakestele sisaldavad vaktsiinid väga väikeses koguses kehale ohutuid abiaineid.
Lisaks haigusetekitaja(te) osakestele ehk antigeenidele sisaldavad vaktsiinid väga väikeses koguses kehale ohutuid abiaineid, mis suurendavad vaktsiinide tõhusust ja ohutust. Abiainete täieliku loetelu leiad pakendi infolehelt.
Loe lähemalt ka vaktsiinide ohutuse kohta.
Lisaks haigusetekitaja(te) osakestele ehk antigeenidele sisaldavad vaktsiinid väga väikeses koguses kehale ohutuid abiaineid, mis suurendavad vaktsiinide tõhusust ja ohutust. Abiainete täieliku loetelu leiad pakendi infolehelt.
Loe lähemalt ka vaktsiinide ohutuse kohta.
Kui tõhusad on vaktsiinid?
Vaktsiinid on väga tõhusad – tänu neile on teatud nakkushaigused peaaegu kadunud.
Tänu vaktsiinidele on teatud nakkushaigused peaaegu kadunud ja teistesse on haigestumine suurel määral vähenenud. Enamik lastele antavatest vaktsiinidest tekitavad 90–99% ulatuses immuunsuse. Kui vaktsineeritud laps siiski nakatub, siis põeb ta seda haigust kergemal kujul.
Tänu vaktsiinidele on teatud nakkushaigused peaaegu kadunud ja teistesse on haigestumine suurel määral vähenenud. Enamik lastele antavatest vaktsiinidest tekitavad 90–99% ulatuses immuunsuse. Kui vaktsineeritud laps siiski nakatub, siis põeb ta seda haigust kergemal kujul.
Tänu vaktsiinidele on teatud nakkushaigused peaaegu kadunud ja teistesse on haigestumine suurel määral vähenenud. Enamik lastele antavatest vaktsiinidest tekitavad 90–99% ulatuses immuunsuse. Kui vaktsineeritud laps siiski nakatub, siis põeb ta seda haigust kergemal kujul.
Kas vaktsineerimine põhjustab haigestumist?
Ei, sest need sisaldavad ainult surmatud või nõrgestatud haigusetekitajat.
Vaktsiinid ei põhjusta haigestumist, sest need sisaldavad ainult surmatud või nõrgestatud haigusetekitajat või nende osakesi, mis pole võimelised nakkushaigust esile kutsuma.
Teadaolevalt ei mõjuta vaktsiinid ka haigestumist teistesse haigustesse. Küll võib mõnikord vaktsineerimine juhuse läbi kokku langeda mõne terviseprobleemi ilmnemisega.
Eestis sünnib aastas ligikaudu 14 000 last. Tõenäosus, et mõne terviseprobleemi ilmnemine satub vaktsineerimisega samale ajale on seega arvestatav. Vaktsiine ja nende mõju on väga põhjalikult uuritud ning on teada, et puudub tõendatud seos vaktsineerimise ja autismi, suhkurtõve, imikute äkksurma, astma, atoopilise dermatiidi jpt haiguste ning tervisehäirete vahel.
Vaktsiinid ei põhjusta haigestumist, sest need sisaldavad ainult surmatud või nõrgestatud haigusetekitajat või nende osakesi, mis pole võimelised nakkushaigust esile kutsuma.
Teadaolevalt ei mõjuta vaktsiinid ka haigestumist teistesse haigustesse. Küll võib mõnikord vaktsineerimine juhuse läbi kokku langeda mõne terviseprobleemi ilmnemisega.
Eestis sünnib aastas ligikaudu 14 000 last. Tõenäosus, et mõne terviseprobleemi ilmnemine satub vaktsineerimisega samale ajale on seega arvestatav. Vaktsiine ja nende mõju on väga põhjalikult uuritud ning on teada, et puudub tõendatud seos vaktsineerimise ja autismi, suhkurtõve, imikute äkksurma, astma, atoopilise dermatiidi jpt haiguste ning tervisehäirete vahel.
Kas vaktsineerimine nõrgestab või kahjustab immuunsüsteemi?
Vaktsineerimine ei kahjusta immuunsüsteemi.
Vastupidi, vaktsineerimine muudab immuunsüsteemi tugevamaks ja valmistab keha ette konkreetse haigustekitajaga toimetulekuks.
Vastupidi, vaktsineerimine muudab immuunsüsteemi tugevamaks ja valmistab keha ette konkreetse haigustekitajaga toimetulekuks.
Vastupidi, vaktsineerimine muudab immuunsüsteemi tugevamaks ja valmistab keha ette konkreetse haigustekitajaga toimetulekuks.
Kas vaktsineerimine võib immuunsüsteemi üle koormata?
Ei, see annab immuunsüsteemile jõukohase koormuse.
Tänapäevastes liitvaktsiinides on palju vähem koostisosi kui haigusi tekitavates mikroobides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas liitvaktsiinis on vähem kui 25 koostisosa ja antigeeni, läkaköha tekitavas bakteris on aga umbes 3000 antigeeni.
Inimeste, sh vastsündinute immuunsüsteem on piisavalt tugev selleks, et vaktsiinidest kasu lõigata. Laps puutub juba sünnitusel kokku paljude mikroorganismidega ja tema immuunsüsteem tuleb nendega toime. Vaktsiinide antigeenid on vaid tilluke osa sellest, millega immuunsüsteem igapäevaselt tegeleb.
Tänapäevastes liitvaktsiinides on palju vähem koostisosi kui haigusi tekitavates mikroobides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas liitvaktsiinis on vähem kui 25 koostisosa ja antigeeni, läkaköha tekitavas bakteris on aga umbes 3000 antigeeni.
Inimeste, sh vastsündinute immuunsüsteem on piisavalt tugev selleks, et vaktsiinidest kasu lõigata. Laps puutub juba sünnitusel kokku paljude mikroorganismidega ja tema immuunsüsteem tuleb nendega toime. Vaktsiinide antigeenid on vaid tilluke osa sellest, millega immuunsüsteem igapäevaselt tegeleb.
Kas on põhjust arvata, et vaktsineerimine võib mingil muul viisil põhjustada autismi?
Ei, vaktsineerimiste ja autismi vahel ei ole leitud põhjuslikku seost.
Vaktsineerimiste ja autismi vahel ei ole leitud põhjuslikku seost ning vaktsineerimine ei avalda laste arengule negatiivset mõju. Vastupidi, vaktsineeritud laste areng võib olla isegi parem, sest kriitilistel kasvuperioodidel ei pea nende keha kulutama ressursse raskete haigustega võitlemiseks.
Mõned lapsevanemad muretsevad, et vaktsineerimine võib põhjustada autismi. On räägitud ka „autismi epideemiast“. Autismispektri häire diagnoosiga inimeste osakaal on küll suurenenud, kuid see on tingitud peamiselt autismispektri diagnostiliste kriteeriumite laienemisest ning üldisest teadlikkuse suurenemisest.
Autismispektri häire kujunemisel on väga suur roll geenidel (uuringute alusel lausa 80–90% ulatuses). Autismi puhul ei ole konkreetset geeni või geenide kombinatsiooni, mis seda põhjustavad. Autismi avaldusvorme on palju ja selle aluseks on erinevad geenid ning nende kombinatsioonid.
Vaktsineerimiste ja autismi vahel ei ole leitud põhjuslikku seost ning vaktsineerimine ei avalda laste arengule negatiivset mõju. Vastupidi, vaktsineeritud laste areng võib olla isegi parem, sest kriitilistel kasvuperioodidel ei pea nende keha kulutama ressursse raskete haigustega võitlemiseks.
Mõned lapsevanemad muretsevad, et vaktsineerimine võib põhjustada autismi. On räägitud ka „autismi epideemiast“. Autismispektri häire diagnoosiga inimeste osakaal on küll suurenenud, kuid see on tingitud peamiselt autismispektri diagnostiliste kriteeriumite laienemisest ning üldisest teadlikkuse suurenemisest.
Autismispektri häire kujunemisel on väga suur roll geenidel (uuringute alusel lausa 80–90% ulatuses). Autismi puhul ei ole konkreetset geeni või geenide kombinatsiooni, mis seda põhjustavad. Autismi avaldusvorme on palju ja selle aluseks on erinevad geenid ning nende kombinatsioonid.
Kas vaktsineerimine MMR-vaktsiiniga põhjustab autismi?
Ei põhjusta.
Seda väidet on teaduslikult põhjalikult uuritud ja selline seos ei ole leidnud kinnitust. 1998. aastal avaldas Briti arst Andrew Wakefield hüpoteesi, et MMR-vaktsiin võib autismi põhjustada. Ajakirjas The Lancet ilmunud artikkel kirjeldas 12 last, kelle puhul väideti seost vaktsineerimise ja autismi vahel.
Hüpoteesi kontrollimiseks viidi üle maailma läbi arvukalt uuringuid, mis hõlmasid rohkem kui miljonit last. Kõik need uuringud kinnitasid, et MMR-vaktsiin ei põhjusta ega soodusta autismi – autismispektri häiret esineb võrdselt nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata lastel. Hiljem selgus, et Wakefield esitas võltsitud andmeid ning The Lancet võttis artikli tagasi.
Loe lähemalt vaktsiinide ohutuse kohta. Loe ka teadusuuringut(Avaneb uuel vahelehel)north_east sel teemal.
Seda väidet on teaduslikult põhjalikult uuritud ja selline seos ei ole leidnud kinnitust. 1998. aastal avaldas Briti arst Andrew Wakefield hüpoteesi, et MMR-vaktsiin võib autismi põhjustada. Ajakirjas The Lancet ilmunud artikkel kirjeldas 12 last, kelle puhul väideti seost vaktsineerimise ja autismi vahel.
Hüpoteesi kontrollimiseks viidi üle maailma läbi arvukalt uuringuid, mis hõlmasid rohkem kui miljonit last. Kõik need uuringud kinnitasid, et MMR-vaktsiin ei põhjusta ega soodusta autismi – autismispektri häiret esineb võrdselt nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata lastel. Hiljem selgus, et Wakefield esitas võltsitud andmeid ning The Lancet võttis artikli tagasi.
Loe lähemalt vaktsiinide ohutuse kohta. Loe ka teadusuuringut(Avaneb uuel vahelehel)north_east sel teemal.
Kas tiomersaal põhjustab autismi?
Ei, tiomersaal ei suurenda autismi riski.
Tiomersaal on elavhõbedat sisaldav säilitusaine, mida kasutatakse mõnes vaktsiinis, aga põhjalikud uuringud on näidanud, et see ei suurenda autismi riski. See võib põhjustada paikset ülitundlikkusreaktsiooni, teisi kõrvaltoimeid ei ole leitud. Eesti immuniseerimiskava täitmiseks kasutatavad vaktsiinid ei sisalda tiomersaali.
Tiomersaal on elavhõbedat sisaldav säilitusaine, mida kasutatakse mõnes vaktsiinis, aga põhjalikud uuringud on näidanud, et see ei suurenda autismi riski. See võib põhjustada paikset ülitundlikkusreaktsiooni, teisi kõrvaltoimeid ei ole leitud. Eesti immuniseerimiskava täitmiseks kasutatavad vaktsiinid ei sisalda tiomersaali.
Kas vaktsineerimine raseduse ajal kahjustab loodet?
Ei kahjusta, aga nakkushaigused võivad seda teha küll.
Rasedaid vaktsineeritakse üksnes inaktiveeritud ehk surmatud vaktsiinidega, mis loodet ei ohusta. Rasedate vaktsineerimine on vajalik, sest nakkushaigused ohustavad nii ema kui ka last.
Rasedaid vaktsineeritakse üksnes inaktiveeritud ehk surmatud vaktsiinidega, mis loodet ei ohusta. Rasedate vaktsineerimine on vajalik, sest nakkushaigused ohustavad nii ema kui ka last.
Millistel juhtudel ei vaktsineerita?
Siis, kui inimene on mõne vaktsiini või selle koostisosa suhtes ülitundlik.
Vaktsineerimisele on vähe vastunäidustusi. Kui inimene on mõne vaktsiini või selle koostisosa suhtes ülitundlik, siis seda vaktsiini talle ei manustata. Raseduse ajal ja väga tõsise immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.
Kui inimene põeb kõrge palavikuga või ilma palavikuta, kuid raske kuluga haigust, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni tervenemiseni. Kergekujuline haigus (näiteks nohu) ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks.
Vaktsineerimisele on vähe vastunäidustusi. Kui inimene on mõne vaktsiini või selle koostisosa suhtes ülitundlik, siis seda vaktsiini talle ei manustata. Raseduse ajal ja väga tõsise immuunpuudulikkuse korral on vastunäidustatud elusvaktsiinid.
Kui inimene põeb kõrge palavikuga või ilma palavikuta, kuid raske kuluga haigust, lükatakse vaktsineerimine edasi kuni tervenemiseni. Kergekujuline haigus (näiteks nohu) ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks.
Kas vaktsiinidel on kõrvaltoimeid ja millised?
Nagu teistelgi ravimitel, võivad ka vaktsiinidel olla kõrvaltoimed.
Nagu teistelgi ravimitel, võivad ka vaktsiinidel olla kõrvaltoimed, aga üldjuhul on need kerged.
Vaktsineerimisega tegelevad meditsiinitöötajad tunnevad kõrvaltoimeid, nende tekkepõhjusi ja -aega ning oskavad anda juhiseid, kuidas sel puhul toimida. Täpsemat infot konkreetse vaktsiini kõrvaltoimete kohta leiad ravimi infolehelt.
Nagu teistelgi ravimitel, võivad ka vaktsiinidel olla kõrvaltoimed, aga üldjuhul on need kerged.
Vaktsineerimisega tegelevad meditsiinitöötajad tunnevad kõrvaltoimeid, nende tekkepõhjusi ja -aega ning oskavad anda juhiseid, kuidas sel puhul toimida. Täpsemat infot konkreetse vaktsiini kõrvaltoimete kohta leiad ravimi infolehelt.
Mida teha, kui pärast kaitsesüsti tekib tervisehäire?
Konsulteeri arstiga.
Jälgi enda või lapse tervist tähelepanelikult vaktsineerimisele järgneval ööpäeval. Murega pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandetelefonile 1220. Kui on vaja kiiret abi, helista 112.
Jälgi enda või lapse tervist tähelepanelikult vaktsineerimisele järgneval ööpäeval. Murega pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandetelefonile 1220. Kui on vaja kiiret abi, helista 112.
Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?
Terviseportaalist leiad põhjaliku ülevaate, keda ja mille vastu vaktsineeritakse.
Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, inimese papilloomiviirus-nakkuse (HPV), difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, b-tüübi hemofiilusnakkuse, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.
Tõhusad vaktsiinid on olemas veel A-viirushepatiidi, gripi, pneumokokk-nakkuse, puukentsefaliidi, koolera, tuulerõugete, vöötohatise, marutõve ja menigokokk-nakkuse eest kaitsmiseks.
Maailma teatud piirkondadesse minnes on oluline ja mõningal juhul ka kohustuslik vaktsineerida end kindlate nakkushaiguste vastu, nagu Jaapani entsefaliit, kõhutüüfus või kollapalavik.
Vaata põhjalikku ülevaadet haigustest, keda ja mille vastu Eestis vaktsineeritakse.
Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, inimese papilloomiviirus-nakkuse (HPV), difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, b-tüübi hemofiilusnakkuse, leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.
Tõhusad vaktsiinid on olemas veel A-viirushepatiidi, gripi, pneumokokk-nakkuse, puukentsefaliidi, koolera, tuulerõugete, vöötohatise, marutõve ja menigokokk-nakkuse eest kaitsmiseks.
Maailma teatud piirkondadesse minnes on oluline ja mõningal juhul ka kohustuslik vaktsineerida end kindlate nakkushaiguste vastu, nagu Jaapani entsefaliit, kõhutüüfus või kollapalavik.
Vaata põhjalikku ülevaadet haigustest, keda ja mille vastu Eestis vaktsineeritakse.
Kas erinevaid vaktsiine võib samaaegselt manustada?
Reeglina võib.
Reeglina võib samaaegselt manustada erinevaid vaktsiine. Inimese immuunsüsteemile on nendega tegelemine igati jõukohane.
Reeglina võib samaaegselt manustada erinevaid vaktsiine. Inimese immuunsüsteemile on nendega tegelemine igati jõukohane.
Reeglina võib samaaegselt manustada erinevaid vaktsiine. Inimese immuunsüsteemile on nendega tegelemine igati jõukohane.
Miks on tähtis immuniseerimiskava tähtaegadest kinni pidada?
Et vajalikud antikehad jõuaksid tekkida enne haigustekitajatega kokkupuutumist.
Vaktsineerimise eesmärk on nakkushaigusi ennetada, seega tuleb seda teha enne haigusetekitajaga kokkupuutumist. Seetõttu alustatakse kaitsesüstidega juba lapseeas.
Tähtaegade ületamisel on ka praktiline tagajärg: immuniseerimiskavas ettenähtud ja õigeaegselt tehtud vaktsiinide eest tasub riik, hilinemise korral tuleb aga kulud ise kanda.
Vaktsineerimise eesmärk on nakkushaigusi ennetada, seega tuleb seda teha enne haigusetekitajaga kokkupuutumist. Seetõttu alustatakse kaitsesüstidega juba lapseeas.
Tähtaegade ületamisel on ka praktiline tagajärg: immuniseerimiskavas ettenähtud ja õigeaegselt tehtud vaktsiinide eest tasub riik, hilinemise korral tuleb aga kulud ise kanda.
Mida teha, kui ma ei ole vaktsineerimise tähtaegadest kinni pidanud?
Räägi arstiga.
Pea meeles!
Räägi perearstiga. Alati on võimalik vaktsineerimisega jätkata. Loe ka siit, mida teha, kui oled ajakavast maha jäänud.
Räägi perearstiga. Alati on võimalik vaktsineerimisega jätkata. Loe ka siit, mida teha, kui oled ajakavast maha jäänud.