Haigused, mille vastu saab Eestis vaktsineerida
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel päästab vaktsineerimine igal aastal 2–3 miljoni inimese elu. Tõhusama immuniseerimisega saaks päästa veel 1,5 miljonit.
Tänu vaktsineerimisele ei ole enamik arenenud maade elanikest kogenud nakkushaiguste puhangute laastavat mõju. See ei tähenda, et viirused oleksid ohutumaks muutunud. Selleks et mõista, mille eest vaktsineerimine kaitseb, on oluline teada, kuidas nakkushaigused levivad, milliseid sümptomeid põhjustavad ja millised vaktsiinid nende vastu aitavad.
Altpoolt leiad ülevaate nakkushaigustest, et hinnata oma vaktsineerimisvajadust.
A-viirushepatiit
Vaktsineerimine on kõigile tasuline.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Seni vaktsineerimata ja haigust mitte põdenud täiskasvanutele.
Annustamine
- 2 doosi HepA monovaktsiini intervalliga 6 kuud kuni 5 aastat või
- 3 doosi A+B-viirushepatiidi vaktsiini intervalliga 0, 1 ja 6 kuud.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Seni vaktsineerimata ja haigust mitte põdenud täiskasvanutele.
Annustamine
- 2 doosi HepA monovaktsiini intervalliga 6 kuud kuni 5 aastat või
- 3 doosi A+B-viirushepatiidi vaktsiini intervalliga 0, 1 ja 6 kuud.
Mis on A-viirushepatiit?
See on maksapõletik ehk kollatõbi. Haigestumise põhjus on nakatumine A-hepatiidi viirusega (HAV), mis paljuneb maksakoes ja kahjustab seda. A-viirushepatiidi vastu ravimit ei ole.
Mis on A-viirushepatiit?
See on maksapõletik ehk kollatõbi. Haigestumise põhjus on nakatumine A-hepatiidi viirusega (HAV), mis paljuneb maksakoes ja kahjustab seda. A-viirushepatiidi vastu ravimit ei ole.
Kuidas diagnoositakse?
Diagnoos pannakse kliinilise pildi, epidemioloogiliste andmete (lähikontakt haigega või viibimine piirkondades, kus on suurem HAV-i levik) ja laboriuuringute alusel.
Kuidas diagnoositakse?
Diagnoos pannakse kliinilise pildi, epidemioloogiliste andmete (lähikontakt haigega või viibimine piirkondades, kus on suurem HAV-i levik) ja laboriuuringute alusel.
Kuidas levib?
A-hepatiidi viirus levib fekaal-oraalsel teel kas otse ühelt inimeselt teisele (nt mähkmeid kandvate laste vahel lasteaias) või saastunud toidu ja vee kaudu. Viirus võib levida ka anaalseksi ning harvadel juhtudel vere kaudu.
HAV on vastupidav viirus, mis säilib päevi nii toiduainetes kui ka soolases vees.
Viirusega nakatunud inimeste valmistatud kondiitritooted ja teised toiduained, mis hilisemat kuumutamist ei vaja, on põhjustanud mitmeid haiguspuhanguid.
Laialdast haigestumist on kaasa toonud ka toorelt tarvitatavate austrite, koorikloomade, limuste ja vähiliste söömine, sest need võivad linnalähedases rannas kasvades viirusega kokku puutuda kanalisatsioonivee kaudu.
Samuti võib nakatuda viirusega saastunud veest tehtud jääst, mida serveeritakse näiteks joogis.
Kuidas levib?
A-hepatiidi viirus levib fekaal-oraalsel teel kas otse ühelt inimeselt teisele (nt mähkmeid kandvate laste vahel lasteaias) või saastunud toidu ja vee kaudu. Viirus võib levida ka anaalseksi ning harvadel juhtudel vere kaudu.
HAV on vastupidav viirus, mis säilib päevi nii toiduainetes kui ka soolases vees.
Viirusega nakatunud inimeste valmistatud kondiitritooted ja teised toiduained, mis hilisemat kuumutamist ei vaja, on põhjustanud mitmeid haiguspuhanguid.
Laialdast haigestumist on kaasa toonud ka toorelt tarvitatavate austrite, koorikloomade, limuste ja vähiliste söömine, sest need võivad linnalähedases rannas kasvades viirusega kokku puutuda kanalisatsioonivee kaudu.
Samuti võib nakatuda viirusega saastunud veest tehtud jääst, mida serveeritakse näiteks joogis.
Haiguse kulg
A-viirushepatiidi oluline iseärasus on varjatud või ilma nähtavate tunnusteta vormide esinemine, eriti lastel.
Haigusel on mitu perioodi:
- Peiteperiood kestab tavaliselt 28–30 päeva. Sel ajal puuduvad nähtavad tunnused, kuigi viirus paljuneb organismis aktiivselt. Periood on seda lühem, mida rohkem viirust organismi sattus.
- Eelnähtude faas kestab keskmiselt 5–7 päeva ja lõpeb kollatõve tekkega. Patsiendil võivad olla palavik, isutus, lihasvalud, oksendamine, nõrkus jm haigusnähud.
- Kollatõbi (ehk ikterus), millest annab märku kollakaspruun uriin, mis on tingitud vere suurest bilirubiini sisaldusest. Paari päeva pärast muutub patsiendi nahk kollaseks. Just selles faasis pöördutakse tavaliselt arsti poole. Sel perioodil on haige nakkusohtlik umbes ühe nädala jooksul.
- Paranemisperiood kestab kuni paar kuud.
Sümptomid võivad tekkida 15–50 päeva pärast kokkupuudet viirusega. Haige inimene on nakkusohtlik 2–3 nädalat enne esimeste haigusnähtude tekkimist ning haiguse esimesel ja teisel nädalal.
Tavaliselt paraneb inimene mõne kuuga ja ilma tüsistusteta. 3–20% juhtudest võib A-viirushepatiit taas ägeneda. See toimub 4–15 nädalat pärast haigusnähtude kadumist.
Pärast A-viirushepatiidi läbipõdemist kujuneb eluaegne immuunsus.
Haiguse kulg
A-viirushepatiidi oluline iseärasus on varjatud või ilma nähtavate tunnusteta vormide esinemine, eriti lastel.
Haigusel on mitu perioodi:
- Peiteperiood kestab tavaliselt 28–30 päeva. Sel ajal puuduvad nähtavad tunnused, kuigi viirus paljuneb organismis aktiivselt. Periood on seda lühem, mida rohkem viirust organismi sattus.
- Eelnähtude faas kestab keskmiselt 5–7 päeva ja lõpeb kollatõve tekkega. Patsiendil võivad olla palavik, isutus, lihasvalud, oksendamine, nõrkus jm haigusnähud.
- Kollatõbi (ehk ikterus), millest annab märku kollakaspruun uriin, mis on tingitud vere suurest bilirubiini sisaldusest. Paari päeva pärast muutub patsiendi nahk kollaseks. Just selles faasis pöördutakse tavaliselt arsti poole. Sel perioodil on haige nakkusohtlik umbes ühe nädala jooksul.
- Paranemisperiood kestab kuni paar kuud.
Sümptomid võivad tekkida 15–50 päeva pärast kokkupuudet viirusega. Haige inimene on nakkusohtlik 2–3 nädalat enne esimeste haigusnähtude tekkimist ning haiguse esimesel ja teisel nädalal.
Tavaliselt paraneb inimene mõne kuuga ja ilma tüsistusteta. 3–20% juhtudest võib A-viirushepatiit taas ägeneda. See toimub 4–15 nädalat pärast haigusnähtude kadumist.
Pärast A-viirushepatiidi läbipõdemist kujuneb eluaegne immuunsus.
Kuidas levib?
A-hepatiidi viirus levib fekaal-oraalsel teel kas otse ühelt inimeselt teisele (nt mähkmeid kandvate laste vahel lasteaias) või saastunud toidu ja vee kaudu. Viirus võib levida ka anaalseksi ning harvadel juhtudel vere kaudu.
HAV on vastupidav viirus, mis säilib päevi nii toiduainetes kui ka soolases vees.
Viirusega nakatunud inimeste valmistatud kondiitritooted ja teised toiduained, mis hilisemat kuumutamist ei vaja, on põhjustanud mitmeid haiguspuhanguid.
Laialdast haigestumist on kaasa toonud ka toorelt tarvitatavate austrite, koorikloomade, limuste ja vähiliste söömine, sest need võivad linnalähedases rannas kasvades viirusega kokku puutuda kanalisatsioonivee kaudu.
Samuti võib nakatuda viirusega saastunud veest tehtud jääst, mida serveeritakse näiteks joogis.
Kuidas levib?
A-hepatiidi viirus levib fekaal-oraalsel teel kas otse ühelt inimeselt teisele (nt mähkmeid kandvate laste vahel lasteaias) või saastunud toidu ja vee kaudu. Viirus võib levida ka anaalseksi ning harvadel juhtudel vere kaudu.
HAV on vastupidav viirus, mis säilib päevi nii toiduainetes kui ka soolases vees.
Viirusega nakatunud inimeste valmistatud kondiitritooted ja teised toiduained, mis hilisemat kuumutamist ei vaja, on põhjustanud mitmeid haiguspuhanguid.
Laialdast haigestumist on kaasa toonud ka toorelt tarvitatavate austrite, koorikloomade, limuste ja vähiliste söömine, sest need võivad linnalähedases rannas kasvades viirusega kokku puutuda kanalisatsioonivee kaudu.
Samuti võib nakatuda viirusega saastunud veest tehtud jääst, mida serveeritakse näiteks joogis.
Haiguse kulg
A-viirushepatiidi oluline iseärasus on varjatud või ilma nähtavate tunnusteta vormide esinemine, eriti lastel.
Haigusel on mitu perioodi:
- Peiteperiood kestab tavaliselt 28–30 päeva. Sel ajal puuduvad nähtavad tunnused, kuigi viirus paljuneb organismis aktiivselt. Periood on seda lühem, mida rohkem viirust organismi sattus.
- Eelnähtude faas kestab keskmiselt 5–7 päeva ja lõpeb kollatõve tekkega. Patsiendil võivad olla palavik, isutus, lihasvalud, oksendamine, nõrkus jm haigusnähud.
- Kollatõbi (ehk ikterus), millest annab märku kollakaspruun uriin, mis on tingitud vere suurest bilirubiini sisaldusest. Paari päeva pärast muutub patsiendi nahk kollaseks. Just selles faasis pöördutakse tavaliselt arsti poole. Sel perioodil on haige nakkusohtlik umbes ühe nädala jooksul.
- Paranemisperiood kestab kuni paar kuud.
Sümptomid võivad tekkida 15–50 päeva pärast kokkupuudet viirusega. Haige inimene on nakkusohtlik 2–3 nädalat enne esimeste haigusnähtude tekkimist ning haiguse esimesel ja teisel nädalal.
Tavaliselt paraneb inimene mõne kuuga ja ilma tüsistusteta. 3–20% juhtudest võib A-viirushepatiit taas ägeneda. See toimub 4–15 nädalat pärast haigusnähtude kadumist.
Pärast A-viirushepatiidi läbipõdemist kujuneb eluaegne immuunsus.
Haiguse kulg
A-viirushepatiidi oluline iseärasus on varjatud või ilma nähtavate tunnusteta vormide esinemine, eriti lastel.
Haigusel on mitu perioodi:
- Peiteperiood kestab tavaliselt 28–30 päeva. Sel ajal puuduvad nähtavad tunnused, kuigi viirus paljuneb organismis aktiivselt. Periood on seda lühem, mida rohkem viirust organismi sattus.
- Eelnähtude faas kestab keskmiselt 5–7 päeva ja lõpeb kollatõve tekkega. Patsiendil võivad olla palavik, isutus, lihasvalud, oksendamine, nõrkus jm haigusnähud.
- Kollatõbi (ehk ikterus), millest annab märku kollakaspruun uriin, mis on tingitud vere suurest bilirubiini sisaldusest. Paari päeva pärast muutub patsiendi nahk kollaseks. Just selles faasis pöördutakse tavaliselt arsti poole. Sel perioodil on haige nakkusohtlik umbes ühe nädala jooksul.
- Paranemisperiood kestab kuni paar kuud.
Sümptomid võivad tekkida 15–50 päeva pärast kokkupuudet viirusega. Haige inimene on nakkusohtlik 2–3 nädalat enne esimeste haigusnähtude tekkimist ning haiguse esimesel ja teisel nädalal.
Tavaliselt paraneb inimene mõne kuuga ja ilma tüsistusteta. 3–20% juhtudest võib A-viirushepatiit taas ägeneda. See toimub 4–15 nädalat pärast haigusnähtude kadumist.
Pärast A-viirushepatiidi läbipõdemist kujuneb eluaegne immuunsus.
B-viirushepatiit
Vaktsineerimine on riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Seni vaktsineerimata täiskasvanutele.
Annustamine
3 doosi HepB-vaktsiini intervalliga 0, 1 ja 6 kuud.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Seni vaktsineerimata täiskasvanutele.
Annustamine
3 doosi HepB-vaktsiini intervalliga 0, 1 ja 6 kuud.
Mis on B-viirushepatiit?
Tegemist on B-hepatiidi viirusest (HBV) põhjustatud maksapõletikuga. Krooniline B-hepatiit võib põhjustada maksa kärbumist või maksavähki.
Mis on B-viirushepatiit?
Tegemist on B-hepatiidi viirusest (HBV) põhjustatud maksapõletikuga. Krooniline B-hepatiit võib põhjustada maksa kärbumist või maksavähki.
Kuidas diagnoositakse?
B-viirushepatiiti diagnoositakse vereanalüüside ja haigusnähtude põhjal.
Kuidas diagnoositakse?
B-viirushepatiiti diagnoositakse vereanalüüside ja haigusnähtude põhjal.
Kuidas levib?
B-hepatiidi viirus on väga nakkav ja levib:
- vereülekandega, süstla korduvkasutamisel, tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastusel, mikrotrauma korral, kui kasutatakse verega saastunud olmeesemeid (hambahari, habemeajamisaparaat);
- emalt vastsündinule;
- seksuaalsel teel.
HBV on väga vastupidav, püsides elujõulisena külmutatuna –15 ºC juures kuni 15 aastat ja temperatuuril +30 kuni +32 ºC vähemalt 6 kuud. Viirus talub ka lühiajalist keetmist. HBV hävitamiseks tuleb kasutada tugevatoimelisi desinfitseerimisvahendeid.
Viirusega nakatunud inimene on nakatamisohtlik mitu nädalat enne haigusnähtude ilmumist ning haiguse ajal. Nakatamisohtlikud on ka kroonilist B-hepatiiti põdevad haiged.
Kuidas levib?
B-hepatiidi viirus on väga nakkav ja levib:
- vereülekandega, süstla korduvkasutamisel, tätoveerimisel, augustamisel, torkevigastusel, mikrotrauma korral, kui kasutatakse verega saastunud olmeesemeid (hambahari, habemeajamisaparaat);
- emalt vastsündinule;
- seksuaalsel teel.
HBV on väga vastupidav, püsides elujõulisena külmutatuna –15 ºC juures kuni 15 aastat ja temperatuuril +30 kuni +32 ºC vähemalt 6 kuud. Viirus talub ka lühiajalist keetmist. HBV hävitamiseks tuleb kasutada tugevatoimelisi desinfitseerimisvahendeid.
Viirusega nakatunud inimene on nakatamisohtlik mitu nädalat enne haigusnähtude ilmumist ning haiguse ajal. Nakatamisohtlikud on ka kroonilist B-hepatiiti põdevad haiged.
Haiguse kulg
Nagu A-viirushepatiidi puhul on ka B-viirushepatiidi oluline iseärasus haiguse esinemine nähtavate tunnusteta. Ligi kolmandik täiskasvanutest põeb haigust asümptomaatiliselt, pärast põdemist on suur oht jääda krooniliseks viirusekandjaks.
B-viirushepatiidi peiteperiood võib kesta 30–180 päeva (keskmiselt 60–90 päeva).
Haiguse ägedas faasis on kolm etappi:
- Eelnähud kestavad keskmiselt 2–7 päeva. Võib esineda väsimus, isutus, palavik, kõhupuhitus ning valu maksa piirkonnas. Etapi lõpus muutub uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.
- Haigusnähud kestavad 4–8 nädalat. Võib esineda naha ja limaskestade kollasust (25% haigetel) ning naha sügelust. Haiguse ägedas faasis ravitakse vaid sümptomeid.
- Paranemine kestab 2–6 kuud, pärast seda taastub normaalne enesetunne.
B-viirushepatiit võib põhjustada kroonilist maksapõletikku. Mida noorem on nakatunu, seda suurem on oht. Kui täiskasvanutest jääb krooniliseks haigeks 5–10% ägedat vormi põdenutest, siis lastel on see risk palju suurem (kuni 90% nakatunud vastsündinutest jääb eluks ajaks krooniliseks maksahaigeks).
Kroonilise B-viirushepatiidi puhul on ravi eesmärk vähendada maksapõletiku või -kahjustuse ulatust. Täielik viirusest vabanemine ei ole enam võimalik.
Haiguse kulg
Nagu A-viirushepatiidi puhul on ka B-viirushepatiidi oluline iseärasus haiguse esinemine nähtavate tunnusteta. Ligi kolmandik täiskasvanutest põeb haigust asümptomaatiliselt, pärast põdemist on suur oht jääda krooniliseks viirusekandjaks.
B-viirushepatiidi peiteperiood võib kesta 30–180 päeva (keskmiselt 60–90 päeva).
Haiguse ägedas faasis on kolm etappi:
- Eelnähud kestavad keskmiselt 2–7 päeva. Võib esineda väsimus, isutus, palavik, kõhupuhitus ning valu maksa piirkonnas. Etapi lõpus muutub uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.
- Haigusnähud kestavad 4–8 nädalat. Võib esineda naha ja limaskestade kollasust (25% haigetel) ning naha sügelust. Haiguse ägedas faasis ravitakse vaid sümptomeid.
- Paranemine kestab 2–6 kuud, pärast seda taastub normaalne enesetunne.
B-viirushepatiit võib põhjustada kroonilist maksapõletikku. Mida noorem on nakatunu, seda suurem on oht. Kui täiskasvanutest jääb krooniliseks haigeks 5–10% ägedat vormi põdenutest, siis lastel on see risk palju suurem (kuni 90% nakatunud vastsündinutest jääb eluks ajaks krooniliseks maksahaigeks).
Kroonilise B-viirushepatiidi puhul on ravi eesmärk vähendada maksapõletiku või -kahjustuse ulatust. Täielik viirusest vabanemine ei ole enam võimalik.
Kellel on suurem risk nakatuda?
- Vastsündinutel, kelle ema on nakatunud B-hepatiidi viirusega.
- Nakatunud inimeste sekspartneritel.
- Sageli sekspartnereid vahetavatel inimestel.
- Anaalseksi harrastajatel.
- Süstivatel narkomaanidel.
- Kroonilist B-hepatiiti põdeva inimese pereliikmetel ja teistel lähedastel.
- Hoolekandeasutuste patsientidel ja töötajatel.
- Vere ja muude kehavedelikega kokku puutuvatel tervishoiuvaldkonna töötajatel.
- Hemodialüüsi ja peritoneaaldialüüsi saavatel haigetel.
- Suurema B-hepatiidi levikuga maades reisijatel.
- Nahka läbistavate iluteenuste kasutajatel (tätoveerimine, augustamine).
Kellel on suurem risk nakatuda?
- Vastsündinutel, kelle ema on nakatunud B-hepatiidi viirusega.
- Nakatunud inimeste sekspartneritel.
- Sageli sekspartnereid vahetavatel inimestel.
- Anaalseksi harrastajatel.
- Süstivatel narkomaanidel.
- Kroonilist B-hepatiiti põdeva inimese pereliikmetel ja teistel lähedastel.
- Hoolekandeasutuste patsientidel ja töötajatel.
- Vere ja muude kehavedelikega kokku puutuvatel tervishoiuvaldkonna töötajatel.
- Hemodialüüsi ja peritoneaaldialüüsi saavatel haigetel.
- Suurema B-hepatiidi levikuga maades reisijatel.
- Nahka läbistavate iluteenuste kasutajatel (tätoveerimine, augustamine).
Kuidas hoiduda haigestumisest?
- Tuleb vältida võõraste hügieenitarvete, eeskätt hambaharja, raseerija, maniküüritarvete kasutamist.
- Seksuaalsuhetes tuleb kasutada kondoomi.
- Vältida kontakti desinfitseerimata või steriliseerimata meditsiiniinstrumentide ja iluteenuste vahenditega.
- Töö tõttu vere ja teiste kehavedelikega kokku puutuvad inimesed (tervishoiu- ja päästeteenistuse töötajad, politseinikud, vanglaametnikud, kaitseväelased jt) peavad hoolikalt täitma hügieenireegleid.
- Vältida süstalde ja nõelte korduvkasutamist.
Haigestumist saab ennetada vaktsineerimisega, mis annab pikaajalise ja tõhusa kaitse.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
- Tuleb vältida võõraste hügieenitarvete, eeskätt hambaharja, raseerija, maniküüritarvete kasutamist.
- Seksuaalsuhetes tuleb kasutada kondoomi.
- Vältida kontakti desinfitseerimata või steriliseerimata meditsiiniinstrumentide ja iluteenuste vahenditega.
- Töö tõttu vere ja teiste kehavedelikega kokku puutuvad inimesed (tervishoiu- ja päästeteenistuse töötajad, politseinikud, vanglaametnikud, kaitseväelased jt) peavad hoolikalt täitma hügieenireegleid.
- Vältida süstalde ja nõelte korduvkasutamist.
Haigestumist saab ennetada vaktsineerimisega, mis annab pikaajalise ja tõhusa kaitse.
COVID-19
Vaktsineerimine on riskirühmadele tasuta, teistele tasuline.
Mis on COVID-19?
COVID-19 (Corona Virus Disease 2019) on ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviiruse (SARS-CoV-2) põhjustatud nakkushaigus. Enamikul juhtudel kulgeb haigus kergemate külmetushaigusele iseloomulike sümptomitega, kuid viirus võib põhjustada ka hingamisraskusi ja kopsupõletikku.
Mis on COVID-19?
COVID-19 (Corona Virus Disease 2019) on ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviiruse (SARS-CoV-2) põhjustatud nakkushaigus. Enamikul juhtudel kulgeb haigus kergemate külmetushaigusele iseloomulike sümptomitega, kuid viirus võib põhjustada ka hingamisraskusi ja kopsupõletikku.
Kuidas diagnoositakse?
Viirusega nakatumise tuvastamiseks määratakse viiruse RNA. Selleks võetakse proov tavaliselt ninast või ninaneelust vatipulgaga. Test võimaldab avastada nakkuse juba varajases staadiumis. See aitab kiiresti tegutseda ja vajadusel kohe karantiini jääda, et viiruse levikut piirata. Viiruse RNA määramiseks kasutatakse PCR-testi. See on täpne laboratoorne meetod, mis eeldab spetsiaalset aparatuuri, vastava väljaõppega laboritöötajaid ja selleks kohandatud laboriprotsessi.
Kuidas diagnoositakse?
Viirusega nakatumise tuvastamiseks määratakse viiruse RNA. Selleks võetakse proov tavaliselt ninast või ninaneelust vatipulgaga. Test võimaldab avastada nakkuse juba varajases staadiumis. See aitab kiiresti tegutseda ja vajadusel kohe karantiini jääda, et viiruse levikut piirata. Viiruse RNA määramiseks kasutatakse PCR-testi. See on täpne laboratoorne meetod, mis eeldab spetsiaalset aparatuuri, vastava väljaõppega laboritöötajaid ja selleks kohandatud laboriprotsessi.
Kuidas levib?
Viirus levib nakatunud inimeselt piisknakkusena köhimisel, aevastamisel või väljahingamisel. Samuti võib nakkuse saada siis, kui puudutada pärast saastunud pindade katsumist saastunud kätega suud, silmi või nina.
Kuidas levib?
Viirus levib nakatunud inimeselt piisknakkusena köhimisel, aevastamisel või väljahingamisel. Samuti võib nakkuse saada siis, kui puudutada pärast saastunud pindade katsumist saastunud kätega suud, silmi või nina.
Haigusnähud
Enamasti tekivad külmetusele ja gripile sarnased sümptomid. Peamised neist on peavalu, ninakinnisus, köha, väsimus ja nõrkustunne, lihasvalu, nohu, kurguvalu, palavik, võib esineda haistmis- ja maitsemeelte kadu. Raskematel juhtudel võivad tekkida hingamisraskused, rindkerevalud, kõne- ja liigutuste häired.
Haigusnähud
Enamasti tekivad külmetusele ja gripile sarnased sümptomid. Peamised neist on peavalu, ninakinnisus, köha, väsimus ja nõrkustunne, lihasvalu, nohu, kurguvalu, palavik, võib esineda haistmis- ja maitsemeelte kadu. Raskematel juhtudel võivad tekkida hingamisraskused, rindkerevalud, kõne- ja liigutuste häired.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Lisaks vaktsineerimisele on oluline korralik kätehügieen. Käsi tuleb pesta sooja vee ja seebiga iga kord enne söömist või silmade, suu ja nina katsumist. Aevastades või köhides tuleb nina või suu katta salvrätikuga, misjärel on vaja see kohe ära visata ning pesta käed. Kui salvrätikut pole, tuleb kasutada varrukat (küünarvarre osa), mitte paljast kätt. Haigustunnustega inimestest tuleb hoida mõistlikku distantsi ja vältida lähikontakti (> 2 m ja < 15 min).
Vaktsineerimine kaitseb raske haigestumise eest.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Riskirühma täiskasvanutele tingimusel, et
- viimasest vaktsineerimisest või läbipõdemisest on möödunud vähemalt 6 kuud* või
- inimene ei ole siiani vaktsineeritud ja/või haigust põdenud.
Riskirühm:
- 60-aastased või vanemad inimesed;
- sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajad, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajad ja kogukonnas elamise teenuse saajad;
- lapseootel naised;
- inimesed, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda.
Annustamine
1 doos
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Lisaks vaktsineerimisele on oluline korralik kätehügieen. Käsi tuleb pesta sooja vee ja seebiga iga kord enne söömist või silmade, suu ja nina katsumist. Aevastades või köhides tuleb nina või suu katta salvrätikuga, misjärel on vaja see kohe ära visata ning pesta käed. Kui salvrätikut pole, tuleb kasutada varrukat (küünarvarre osa), mitte paljast kätt. Haigustunnustega inimestest tuleb hoida mõistlikku distantsi ja vältida lähikontakti (> 2 m ja < 15 min).
Vaktsineerimine kaitseb raske haigestumise eest.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Riskirühma täiskasvanutele tingimusel, et
- viimasest vaktsineerimisest või läbipõdemisest on möödunud vähemalt 6 kuud* või
- inimene ei ole siiani vaktsineeritud ja/või haigust põdenud.
Riskirühm:
- 60-aastased või vanemad inimesed;
- sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajad, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajad ja kogukonnas elamise teenuse saajad;
- lapseootel naised;
- inimesed, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda.
Annustamine
1 doos
Difteeria
Vaktsineerimine on riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta.
Mis on difteeria?
Difteeria on raske bakteriaalne haigus, mis avaldub neelu-, kõri- ja ninapõletikuna. Haigus võib lõppeda surmaga.
Mis on difteeria?
Difteeria on raske bakteriaalne haigus, mis avaldub neelu-, kõri- ja ninapõletikuna. Haigus võib lõppeda surmaga.
Kuidas diagnoositakse?
Haigus tuvastatakse üldjuhul väliste tunnuste alusel. Difteeria kahtluse korral võetakse ninaneelust vatipulgaga proov, millest kontrollitakse haigustekitaja olemasolu. Lisaks saab difteeriat diagnoosida verest antikehi määrates.
Kuidas diagnoositakse?
Haigus tuvastatakse üldjuhul väliste tunnuste alusel. Difteeria kahtluse korral võetakse ninaneelust vatipulgaga proov, millest kontrollitakse haigustekitaja olemasolu. Lisaks saab difteeriat diagnoosida verest antikehi määrates.
Kuidas levib?
Difteeria levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. Haigus haarab tavaliselt ülemisi hingamisteid või nahka, harvem silmade või genitaalide limaskesta.
Difteeriasse võib nakatuda igas eas inimene. Haigusetekitaja siseneb organismi tavaliselt ülemiste hingamisteede limaskesta kaudu ja paljuneb seal. Nakatunud koest eritub mädasegust vedelikku, millest moodustub kilet meenutav katt.
Difteeria kahtluse korral tuleb haige kohe paigutada haiglasse ja jälgida temaga kokku puutunud inimeste tervist. Ilma ravita võib nakatunu levitada haigust 2–3 nädala jooksul.
Kuidas levib?
Difteeria levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. Haigus haarab tavaliselt ülemisi hingamisteid või nahka, harvem silmade või genitaalide limaskesta.
Difteeriasse võib nakatuda igas eas inimene. Haigusetekitaja siseneb organismi tavaliselt ülemiste hingamisteede limaskesta kaudu ja paljuneb seal. Nakatunud koest eritub mädasegust vedelikku, millest moodustub kilet meenutav katt.
Difteeria kahtluse korral tuleb haige kohe paigutada haiglasse ja jälgida temaga kokku puutunud inimeste tervist. Ilma ravita võib nakatunu levitada haigust 2–3 nädala jooksul.
Haiguse kulg
Haigus algab katulise mandlipõletikuga, mis võib levida ülejäänud hingamisteedesse. Katud on hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri, trahheasse ja bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus. Eelkõige on ohustatud lapsed, kellel tekib sel juhul kõriturse ja lämbumine.
Tüsistused võivad tabada neere, südant ja närvisüsteemi. Esineb ka suulaelihaste halvatust ja kopsupõletikku.
Difteeriale on iseloomulikud järgmised sümptomid:
- tursunud lümfisõlmed,
- kurguvalu,
- häälekaotus,
- köha,
- hingamispuudulikkus,
- neelamisraskused.
Haiguse peiteperiood kestab tavaliselt 2 kuni 5 päeva.
Ööpäev pärast antibiootikumravi alustamist ei ole haige reeglina enam nakkusohtlik.
Difteeria läbipõdemine ei anna kaitsvat immuunsust.
Haiguse kulg
Haigus algab katulise mandlipõletikuga, mis võib levida ülejäänud hingamisteedesse. Katud on hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri, trahheasse ja bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus. Eelkõige on ohustatud lapsed, kellel tekib sel juhul kõriturse ja lämbumine.
Tüsistused võivad tabada neere, südant ja närvisüsteemi. Esineb ka suulaelihaste halvatust ja kopsupõletikku.
Difteeriale on iseloomulikud järgmised sümptomid:
- tursunud lümfisõlmed,
- kurguvalu,
- häälekaotus,
- köha,
- hingamispuudulikkus,
- neelamisraskused.
Haiguse peiteperiood kestab tavaliselt 2 kuni 5 päeva.
Ööpäev pärast antibiootikumravi alustamist ei ole haige reeglina enam nakkusohtlik.
Difteeria läbipõdemine ei anna kaitsvat immuunsust.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Kõige lihtsam on vaktsineerida. Oluline on meeles pidada, et inimesed, kes said lapsena kaitsesüstide kuuri, peavad immuunsuse hoidmiseks ennast iga 10 aasta tagant uuesti vaktsineerima.
Vaktsineeritakse tasuta nii lapsi kui täiskasvanuid.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Soovitatav annustamine:
- 1 doos dT-vaktsiini iga 10 aasta järel.
Loe lähemalt alates 2018. aastast Eestis kasutusel oleva difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi vaktsiini(Avaneb uuel vahelehel)north_east kohta.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Kõige lihtsam on vaktsineerida. Oluline on meeles pidada, et inimesed, kes said lapsena kaitsesüstide kuuri, peavad immuunsuse hoidmiseks ennast iga 10 aasta tagant uuesti vaktsineerima.
Vaktsineeritakse tasuta nii lapsi kui täiskasvanuid.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Soovitatav annustamine:
- 1 doos dT-vaktsiini iga 10 aasta järel.
Loe lähemalt alates 2018. aastast Eestis kasutusel oleva difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi vaktsiini(Avaneb uuel vahelehel)north_east kohta.
Gripp
Vaktsineerimine on riskirühmadele tasuta, teistele tasuline.
Mis on gripp?
Gripp on viiruslik haigus, mille tundemärgid on haiguse äkiline algus ja kõrge palavik (38 °C ja üle selle), millele lisanduvad kas köha, pea-, kurgu- või lihasvalu või ka hingamisraskused.
Mis on gripp?
Gripp on viiruslik haigus, mille tundemärgid on haiguse äkiline algus ja kõrge palavik (38 °C ja üle selle), millele lisanduvad kas köha, pea-, kurgu- või lihasvalu või ka hingamisraskused.
Kuidas diagnoositakse?
Haigus tuvastatakse tavaliselt väliste tunnuste alusel ja/või võetakse ninaneelust vatipulgaga proov, millest kontrollitakse haigustekitaja olemasolu. Vajadusel kasutatakse ka spetsiifilisemaid kiiruuringuid.
Kuidas diagnoositakse?
Haigus tuvastatakse tavaliselt väliste tunnuste alusel ja/või võetakse ninaneelust vatipulgaga proov, millest kontrollitakse haigustekitaja olemasolu. Vajadusel kasutatakse ka spetsiifilisemaid kiiruuringuid.
Kuidas levib?
Viirus levib tavaliselt aevastamisel, nuuskamisel või köhimisel vabanevate piiskadega. Kui käsi ei pesta, satub viirus paljudele pindadele, näiteks käepidemele, ukselingile, telefonile ja arvutiklaviatuurile.
Kuidas levib?
Viirus levib tavaliselt aevastamisel, nuuskamisel või köhimisel vabanevate piiskadega. Kui käsi ei pesta, satub viirus paljudele pindadele, näiteks käepidemele, ukselingile, telefonile ja arvutiklaviatuurile.
Haiguse kulg
Gripi peiteperiood on keskmiselt 3–7 päeva. Nakkusohtlikuks muutub inimene päev enne sümptomite ilmumist ning nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva (väikelastel kuni 21 päeva).
Gripi tunnus on haiguse äkiline algus kõrge palavikuga (38 °C ja üle selle), millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või ka hingamisraskused. Võib esineda ka kõhulahtisust.
Gripi puhul on kõige kardetumad tüsistused ninakõrvakoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit või kopsupõletik. Gripi tüsistused võivad lõppeda surmaga.
Haiguse kulg
Gripi peiteperiood on keskmiselt 3–7 päeva. Nakkusohtlikuks muutub inimene päev enne sümptomite ilmumist ning nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva (väikelastel kuni 21 päeva).
Gripi tunnus on haiguse äkiline algus kõrge palavikuga (38 °C ja üle selle), millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või ka hingamisraskused. Võib esineda ka kõhulahtisust.
Gripi puhul on kõige kardetumad tüsistused ninakõrvakoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit või kopsupõletik. Gripi tüsistused võivad lõppeda surmaga.
Kellel on suurem risk nakatuda?
Tõsisemalt peaksid vaktsineerimist kaaluma järgmised riskirühmad:
- üld- ja erihoolekande (ööpäevaringse ja kogukonnas elamise) teenuse saajad,
- üle 60-aastased,
- rasedad,
- kuni 7-aastased lapsed,
- tervise tõttu gripi riskirühma kuuluvad inimesed,
- töö kaudu ohustatud inimesed (tervishoiutöötajad, hooldeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt),
- inimesed, kes võivad levitada grippi riskirühmale.
Vaktsineerimine on vastunäidustatud ülitundlikkuse korral munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa suhtes, samuti ägeda palavikulise haiguse ajal.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Kellel on suurem risk nakatuda?
Tõsisemalt peaksid vaktsineerimist kaaluma järgmised riskirühmad:
- üld- ja erihoolekande (ööpäevaringse ja kogukonnas elamise) teenuse saajad,
- üle 60-aastased,
- rasedad,
- kuni 7-aastased lapsed,
- tervise tõttu gripi riskirühma kuuluvad inimesed,
- töö kaudu ohustatud inimesed (tervishoiutöötajad, hooldeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt),
- inimesed, kes võivad levitada grippi riskirühmale.
Vaktsineerimine on vastunäidustatud ülitundlikkuse korral munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa suhtes, samuti ägeda palavikulise haiguse ajal.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
- Abiks on lähedase kontakti vältimine haige inimesega.
- Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse nendega kaetud esemeid ning seejärel silmi, nina või suud.
- Haiguse eest kaitseb tervislik eluviis ning küllaldane uni. Abiks on ka füüsiline aktiivsus, stressi vältimine ning täisväärtuslik söök ja jook.
Kuidas säästa nakatumise korral teisi?
- Võimalusel tuleb jääda koju ning vältida silmast silma kohtumisi.
- Aevastades ja köhides tuleb katta suu ja nina pabertaskurätiga ning visata see seejärel kohe prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks ka varrukas.
- Tuleb pesta sageli käsi.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
- Abiks on lähedase kontakti vältimine haige inimesega.
- Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse nendega kaetud esemeid ning seejärel silmi, nina või suud.
- Haiguse eest kaitseb tervislik eluviis ning küllaldane uni. Abiks on ka füüsiline aktiivsus, stressi vältimine ning täisväärtuslik söök ja jook.
Kuidas säästa nakatumise korral teisi?
- Võimalusel tuleb jääda koju ning vältida silmast silma kohtumisi.
- Aevastades ja köhides tuleb katta suu ja nina pabertaskurätiga ning visata see seejärel kohe prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks ka varrukas.
- Tuleb pesta sageli käsi.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Soovituslik kõigile täiskasvanutele igal aastal 1 doos enne hooaja algust.
Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine oktoobris enne gripihooaja algust. Gripivaktsiin hakkab mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja mõju kestab kuni aasta. Vastunäidustuste puudumisel võib gripivaksiini teha kõikidele inimestele alates 6. elukuust.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Soovituslik kõigile täiskasvanutele igal aastal 1 doos enne hooaja algust.
Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine oktoobris enne gripihooaja algust. Gripivaktsiin hakkab mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja mõju kestab kuni aasta. Vastunäidustuste puudumisel võib gripivaksiini teha kõikidele inimestele alates 6. elukuust.
Haemophilus influenzae b nakkus ehk Hib-nakkus
Vaktsineerimine on riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta.
Mis on Haemophilus influenzae tüüp b ehk Hib-nakkus?
Hib-nakkus on imikute ja väikelaste mädase ajukelmepõletiku ehk meningiidi põhjustaja.
Mis on Haemophilus influenzae tüüp b ehk Hib-nakkus?
Hib-nakkus on imikute ja väikelaste mädase ajukelmepõletiku ehk meningiidi põhjustaja.
Kuidas diagnoositakse?
Hib-nakkuse diagnoosimiseks uuritakse vere-, röga- või muid proove, et selgitada, kas organismis on haigustekitaja bakter.
Kuidas diagnoositakse?
Hib-nakkuse diagnoosimiseks uuritakse vere-, röga- või muid proove, et selgitada, kas organismis on haigustekitaja bakter.
Kuidas levib?
Nakkusallikas on haige inimene või haigustekitaja kandja. Hemofiilusbakter levib piisknakkusena ainult inimeselt inimesele (nt köhides või aevastades). Tõbe võivad edasi kanda ka need, kellel puuduvad haigusnähud.
Kuidas levib?
Nakkusallikas on haige inimene või haigustekitaja kandja. Hemofiilusbakter levib piisknakkusena ainult inimeselt inimesele (nt köhides või aevastades). Tõbe võivad edasi kanda ka need, kellel puuduvad haigusnähud.
Haiguse tunnused
Iga vastsündinu saab emalt platsenta kaudu Hib-antikehi, kuid paraku need kaovad esimestel elukuudel. Kõige suurem haigestumise oht varitsebki 4–24-kuuseid lapsi ning risk püsib suur kuni 5. eluaastani.
Haiguse peiteperiood kestab keskmiselt 2–4 päeva.
Haemophilus influenzae b võib tekitada ajukelmepõletikku ehk meningiiti, kopsupõletikku, ägedat kõripealise põletikku, veremürgitust, tselluliiti ja artriiti. Erinevad tüved võivad põhjustada bronhiiti ja keskkõrvapõletikku. Bakteriaalne meningiit moodustab umbes 50% haigusjuhtudest ning seda iseloomustavad äkiline palaviku tõus üle 38 °C, peavalu, kaela jäikus, teadvusehäired ja peavalu, iiveldus ning oksendamine.
Hib-nakkuse tüsistused võivad olla kuulmislangus või kurtus, vaimse arengu peetus või püsiv krambisündroom.
Haiguse tunnused
Iga vastsündinu saab emalt platsenta kaudu Hib-antikehi, kuid paraku need kaovad esimestel elukuudel. Kõige suurem haigestumise oht varitsebki 4–24-kuuseid lapsi ning risk püsib suur kuni 5. eluaastani.
Haiguse peiteperiood kestab keskmiselt 2–4 päeva.
Haemophilus influenzae b võib tekitada ajukelmepõletikku ehk meningiiti, kopsupõletikku, ägedat kõripealise põletikku, veremürgitust, tselluliiti ja artriiti. Erinevad tüved võivad põhjustada bronhiiti ja keskkõrvapõletikku. Bakteriaalne meningiit moodustab umbes 50% haigusjuhtudest ning seda iseloomustavad äkiline palaviku tõus üle 38 °C, peavalu, kaela jäikus, teadvusehäired ja peavalu, iiveldus ning oksendamine.
Hib-nakkuse tüsistused võivad olla kuulmislangus või kurtus, vaimse arengu peetus või püsiv krambisündroom.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Bakter on tundlik väliskeskkonna suhtes, hävib temperatuuril +55 °C ja kaotab kiirelt oma omadused päikese käes või kuivades.
Hib-nakkust saab ennetada vaktsineerimisega. Hib-nakkuse vastu vaktsineeritakse riikliku immuniseerimiskava alusel kõiki imikuid vanuses 3, 4, 5 ja 6 kuud ning revaktsineeritakse 2-aastaseid. Selleks kasutatakse kombineeritud vaktsiini, mis annab lisaks Hib-ile kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatustõve ja B-viirushepatiidi vastu.
Hib-nakkuse leviku piiramiseks tuleks haige isoleerida 24 tunniks pärast arsti määratud raviga alustamist. Haigega kokku puutunud lapsed jäävad meditsiinilisele jälgimisele. Kui peres on vaktsineerimata väikelapsi, määratakse ennetav ravi kogu perele, sh täiskasvanud pereliikmetele.
Loe lähemalt Eestis kasutatava vaktsiini(Avaneb uuel vahelehel)north_east kohta Haemophilus influenzae tüüp b nakkuse (Hib-nakkus) ennetamiseks.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Bakter on tundlik väliskeskkonna suhtes, hävib temperatuuril +55 °C ja kaotab kiirelt oma omadused päikese käes või kuivades.
Hib-nakkust saab ennetada vaktsineerimisega. Hib-nakkuse vastu vaktsineeritakse riikliku immuniseerimiskava alusel kõiki imikuid vanuses 3, 4, 5 ja 6 kuud ning revaktsineeritakse 2-aastaseid. Selleks kasutatakse kombineeritud vaktsiini, mis annab lisaks Hib-ile kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatustõve ja B-viirushepatiidi vastu.
Hib-nakkuse leviku piiramiseks tuleks haige isoleerida 24 tunniks pärast arsti määratud raviga alustamist. Haigega kokku puutunud lapsed jäävad meditsiinilisele jälgimisele. Kui peres on vaktsineerimata väikelapsi, määratakse ennetav ravi kogu perele, sh täiskasvanud pereliikmetele.
Loe lähemalt Eestis kasutatava vaktsiini(Avaneb uuel vahelehel)north_east kohta Haemophilus influenzae tüüp b nakkuse (Hib-nakkus) ennetamiseks.
HPV ehk inimese papilloomiviirus
Vaktsineerimine on 12–18-aastastele noortele riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta.
Mis on inimese papilloomiviirus?
Inimese papilloomiviiruse (HPV) nakkus on väga laialt levinud ja suur osa inimestest nakatub elu jooksul mõne HPV-tüvega. Suurem osa HPV-tüüpidest põhjustab healoomulisi muutusi nahal (nt soolatüükaid) ja limaskestadel (nt genitaalkondüloomid). Mõni papilloomiviiruse tüüp võib põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas (nt emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku- ja peenisevähk ning vähieelsed seisundid) ning suuõõnes (nt suu- ja neeluvähk).
Mis on inimese papilloomiviirus?
Inimese papilloomiviiruse (HPV) nakkus on väga laialt levinud ja suur osa inimestest nakatub elu jooksul mõne HPV-tüvega. Suurem osa HPV-tüüpidest põhjustab healoomulisi muutusi nahal (nt soolatüükaid) ja limaskestadel (nt genitaalkondüloomid). Mõni papilloomiviiruse tüüp võib põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas (nt emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku- ja peenisevähk ning vähieelsed seisundid) ning suuõõnes (nt suu- ja neeluvähk).
Kuidas diagnoositakse?
Inimese papilloomiviiruse nakkuse diagnoosimiseks kasutatakse naistel emakakaelalt võetavat HPV-testi või PAP-testi, meestel võetakse proov eesnahalt.
Eestis on emakakaelavähi sõeluuringus kasutusel HPV-test. Sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant. Loe lähemalt soeluuring.ee(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Kuidas diagnoositakse?
Inimese papilloomiviiruse nakkuse diagnoosimiseks kasutatakse naistel emakakaelalt võetavat HPV-testi või PAP-testi, meestel võetakse proov eesnahalt.
Eestis on emakakaelavähi sõeluuringus kasutusel HPV-test. Sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant. Loe lähemalt soeluuring.ee(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Kuidas levib?
Inimese papilloomiviirused levivad otsesel kokkupuutel nakatunud inimese naha või limaskestadega. Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal.
Kuidas levib?
Inimese papilloomiviirused levivad otsesel kokkupuutel nakatunud inimese naha või limaskestadega. Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal.
Haiguse kulg
Papilloomiviiruse peiteaeg varieerub mõnest kuust mitme aastani. Viirus võib põhjustada muudatusi limaskestadel, nahamoodustisi, kondüloome, vähieelseid seisundeid ning pahaloomulisi kasvajaid. Nakatumisest kuni vähi tekkeni kulub tavaliselt üle 15 aasta.
Haiguse kulg
Papilloomiviiruse peiteaeg varieerub mõnest kuust mitme aastani. Viirus võib põhjustada muudatusi limaskestadel, nahamoodustisi, kondüloome, vähieelseid seisundeid ning pahaloomulisi kasvajaid. Nakatumisest kuni vähi tekkeni kulub tavaliselt üle 15 aasta.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Parim kaitse HPV-ga nakatumise vastu on vaktsineerimine, mis on kõige efektiivsem enne suguelu alustamist. Kindel seksuaalpartner ja/või kondoomi kasutamine vähendab nakatumise riski.
Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava alusel tasuta 12–18-aastaseid poisse ja tüdrukuid. Vaktsineerimisega on soovitatav alustada esimesel võimalusel ehk 12-aastaselt. Vaktsineerimiskuur koosneb ühest doosist, seda on soovitanud immunoprofülaktika eksperdikomisjon.
Vaktsineerimiseks kasutatakse vaktsiini Gardasil 9, mis sisaldab üheksat inimese papilloomiviiruse tüve puhastatud viiruselaadset valku ja aitab ära hoida nendest põhjustatud haigusi: emakakaela, häbeme, tupe ja päraku vähieelseid seisundeid ning vähki ja suguelundite tüükaid (genitaalkondüloome).
Vaktsineerimine ei asenda sõeluuringuid, regulaarseid tervisekontrolle ega vajadusel varajast ravi.
Loe lähemalt Eestis kasutatava vaktsiini(Avaneb uuel vahelehel)north_east kohta papilloomiviiruse ennetamiseks.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Kuni 26-aastastele täiskasvanutele.
Annustamine
- 2 doosi Gardasil 9 vaktsiini intervalliga 6 kuud või
- 2 doosi Cervarix vaktsiini intervalliga 6 kuud.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Parim kaitse HPV-ga nakatumise vastu on vaktsineerimine, mis on kõige efektiivsem enne suguelu alustamist. Kindel seksuaalpartner ja/või kondoomi kasutamine vähendab nakatumise riski.
Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava alusel tasuta 12–18-aastaseid poisse ja tüdrukuid. Vaktsineerimisega on soovitatav alustada esimesel võimalusel ehk 12-aastaselt. Vaktsineerimiskuur koosneb ühest doosist, seda on soovitanud immunoprofülaktika eksperdikomisjon.
Vaktsineerimiseks kasutatakse vaktsiini Gardasil 9, mis sisaldab üheksat inimese papilloomiviiruse tüve puhastatud viiruselaadset valku ja aitab ära hoida nendest põhjustatud haigusi: emakakaela, häbeme, tupe ja päraku vähieelseid seisundeid ning vähki ja suguelundite tüükaid (genitaalkondüloome).
Vaktsineerimine ei asenda sõeluuringuid, regulaarseid tervisekontrolle ega vajadusel varajast ravi.
Loe lähemalt Eestis kasutatava vaktsiini(Avaneb uuel vahelehel)north_east kohta papilloomiviiruse ennetamiseks.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Kuni 26-aastastele täiskasvanutele.
Annustamine
- 2 doosi Gardasil 9 vaktsiini intervalliga 6 kuud või
- 2 doosi Cervarix vaktsiini intervalliga 6 kuud.
Jaapani entsefaliit
Vaktsineerimine on tasuline.
Mis on Jaapani entsefaliit?
Jaapani entsefaliit on viirushaigus, mis võib põhjustada ägedat palavikku ja meningiiti (ajukelmepõletik) ning entsefaliiti (ajupõletik).
Mis on Jaapani entsefaliit?
Jaapani entsefaliit on viirushaigus, mis võib põhjustada ägedat palavikku ja meningiiti (ajukelmepõletik) ning entsefaliiti (ajupõletik).
Kuidas diagnoositakse?
Jaapani entsefaliiti diagnoositakse epidemioloogiliste andmete (viibimine pikemat aega alal, kus on suurem Jaapani entsefaliidi levik) ja laboratoorsete uuringute alusel.
Kuidas diagnoositakse?
Jaapani entsefaliiti diagnoositakse epidemioloogiliste andmete (viibimine pikemat aega alal, kus on suurem Jaapani entsefaliidi levik) ja laboratoorsete uuringute alusel.
Kuidas levib?
Viirust levitavad nakkuspiirkonna (Aasia) sääsed. Jaapani entsefaliit ohustab seetõttu enim põllumajanduspiirkonnas või soistel maadel elavaid ja töötavaid või neid piirkondi külastavaid inimesi.
Inimene nakatub sääsehammustusest ning haiguse kulg sõltub vanusest ja tervislikust seisundist. Viirus on väga vastupidav ja elab üle isegi 2-tunnise keetmise, piirituse ja eetriga töötlemise või aastase külmutamise.
Inimorganismis paljuneb viirus lümfisõlmedes ja satub verega ajju. Haiguse peiteperiood on 4–14 päeva. Riskirühma kuuluvad kuni 10-aastased lapsed. Kui lapseootel naine nakatub viirusega raseduse 1. või 2. trimestril, võib rasedus katkeda.
Kuidas levib?
Viirust levitavad nakkuspiirkonna (Aasia) sääsed. Jaapani entsefaliit ohustab seetõttu enim põllumajanduspiirkonnas või soistel maadel elavaid ja töötavaid või neid piirkondi külastavaid inimesi.
Inimene nakatub sääsehammustusest ning haiguse kulg sõltub vanusest ja tervislikust seisundist. Viirus on väga vastupidav ja elab üle isegi 2-tunnise keetmise, piirituse ja eetriga töötlemise või aastase külmutamise.
Inimorganismis paljuneb viirus lümfisõlmedes ja satub verega ajju. Haiguse peiteperiood on 4–14 päeva. Riskirühma kuuluvad kuni 10-aastased lapsed. Kui lapseootel naine nakatub viirusega raseduse 1. või 2. trimestril, võib rasedus katkeda.
Haiguse kulg
Haigus algab ägedalt palaviku ja peavaluga, lastel iivelduse, oksendamise, kõhuvalu ja kõhulahtisusega. Haigestumine võib piirduda ägeda palavikuga, kuid välja võivad kujuneda ka meningiit või entsefaliit.
Üldjuhul on haigus mõõduka raskusega ja haige paraneb, ent ühel juhul 200-st süveneb haigus kiiresti ja tekivad neuroloogilised sümptomid: halvatus, värinad ja krambid. Sellisel puhul võib haigus lõppeda kooma ja surmaga.
25–45% ellujäänutest esinevad mitmesugused neuropsühholoogilised jääknähud.
Haiguse kulg
Haigus algab ägedalt palaviku ja peavaluga, lastel iivelduse, oksendamise, kõhuvalu ja kõhulahtisusega. Haigestumine võib piirduda ägeda palavikuga, kuid välja võivad kujuneda ka meningiit või entsefaliit.
Üldjuhul on haigus mõõduka raskusega ja haige paraneb, ent ühel juhul 200-st süveneb haigus kiiresti ja tekivad neuroloogilised sümptomid: halvatus, värinad ja krambid. Sellisel puhul võib haigus lõppeda kooma ja surmaga.
25–45% ellujäänutest esinevad mitmesugused neuropsühholoogilised jääknähud.
Kellel on suurem risk nakatuda?
Vaktsineerimine on soovitatav inimestele, kes:
- plaanivad viibida nakkusohtlikus piirkonnas enam kui kuu;
- viibivad väljaspool tavalist turismipiirkonda;
- teevad tööd, mille tõttu nakatumisrisk on suur.
Tavalisele linnaturistile ei ole immuniseerimine Jaapani entsefaliidi vastu vajalik, kuid soovitatav on siiski enne konsulteerida reisimeditsiini arstiga. Täiskasvanute vaktsineerimisel Jaapani entsefaliidi vastu kasutatakse inaktiveeritud vaktsiini. Vaktsiini manustamine lastele ja noorukitele ei ole soovitatav ohutuse ja tõhususe andmete puudumise tõttu.
Vaktsineerimiskuur koosneb kahest doosist 28-päevase vahega.
Vastunäidustused:
- ülitundlikkus vaktsiini toimeainete või nende jääkide suhtes;
- äge palavikuline haigestumine (vaktsineerimine lükatakse edasi kuni tervenemiseni);
- esimese vaktsiinidoosi järel tekkinud ülitundlikkus.
Loe Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta lähemalt Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Kellel on suurem risk nakatuda?
Vaktsineerimine on soovitatav inimestele, kes:
- plaanivad viibida nakkusohtlikus piirkonnas enam kui kuu;
- viibivad väljaspool tavalist turismipiirkonda;
- teevad tööd, mille tõttu nakatumisrisk on suur.
Tavalisele linnaturistile ei ole immuniseerimine Jaapani entsefaliidi vastu vajalik, kuid soovitatav on siiski enne konsulteerida reisimeditsiini arstiga. Täiskasvanute vaktsineerimisel Jaapani entsefaliidi vastu kasutatakse inaktiveeritud vaktsiini. Vaktsiini manustamine lastele ja noorukitele ei ole soovitatav ohutuse ja tõhususe andmete puudumise tõttu.
Vaktsineerimiskuur koosneb kahest doosist 28-päevase vahega.
Vastunäidustused:
- ülitundlikkus vaktsiini toimeainete või nende jääkide suhtes;
- äge palavikuline haigestumine (vaktsineerimine lükatakse edasi kuni tervenemiseni);
- esimese vaktsiinidoosi järel tekkinud ülitundlikkus.
Loe Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta lähemalt Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Nakatumist saab vältida kahel viisil: hoiduda sääsehammustustest (eriti maapiirkondades, kus on see risk) või vaktsineerimisega.
Sääsehammustuse vältimiseks ohupiirkonnas tuleb:
- magamisel kasutada kaitsevõrku;
- hävitada sääsed magamistoas;
- kontrollida akna ja uksevõrkude tihedust, vajadusel lisada sääsevõrk;
- loodusesse minekul riietuda nii, et kogu keha oleks kaetud, ja kasutada putukatõrjevahendeid (efektiivsed on DEET-i sisaldusega vahendid).
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Nakatumist saab vältida kahel viisil: hoiduda sääsehammustustest (eriti maapiirkondades, kus on see risk) või vaktsineerimisega.
Sääsehammustuse vältimiseks ohupiirkonnas tuleb:
- magamisel kasutada kaitsevõrku;
- hävitada sääsed magamistoas;
- kontrollida akna ja uksevõrkude tihedust, vajadusel lisada sääsevõrk;
- loodusesse minekul riietuda nii, et kogu keha oleks kaetud, ja kasutada putukatõrjevahendeid (efektiivsed on DEET-i sisaldusega vahendid).
Kollapalavik
Vaktsineerimine on tasuline.
Mis on kollapalavik?
Kollapalavik on raskekujuline äge viirusinfektsioon, mis kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka.
Mis on kollapalavik?
Kollapalavik on raskekujuline äge viirusinfektsioon, mis kuulub eriti ohtlike nakkushaiguste hulka.
Kuidas diagnoositakse?
Kollapalavikku diagnoositakse epidemioloogiliste andmete (viibimine pikemat aega kollapalaviku levialal), haigusnähtude ja laboriuuringute alusel.
Kuidas diagnoositakse?
Kollapalavikku diagnoositakse epidemioloogiliste andmete (viibimine pikemat aega kollapalaviku levialal), haigusnähtude ja laboriuuringute alusel.
Kuidas levib?
Kollapalavikku levitavad troopilistes maades sääsed.
Kuidas levib?
Kollapalavikku levitavad troopilistes maades sääsed.
Haiguse kulg
Viiruse peiteaeg on 3–6 päeva. Haigus algab kõrge palaviku ning pea- ja seljavaluga. Lisanduvad lihasvalud, iiveldus, oksendamine ja nõrkus. Umbes 3–5 päeva möödudes tekib lööve, mis algab rindkerelt ning levib näole ja jäsemetele.
Kollapalavikul puudub kindel ravi.
Haiguse kulg
Viiruse peiteaeg on 3–6 päeva. Haigus algab kõrge palaviku ning pea- ja seljavaluga. Lisanduvad lihasvalud, iiveldus, oksendamine ja nõrkus. Umbes 3–5 päeva möödudes tekib lööve, mis algab rindkerelt ning levib näole ja jäsemetele.
Kollapalavikul puudub kindel ravi.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Haigestumist aitab ära hoida vaktsineerimine.
Kollapalavikuvastane vaktsineerimine on ainuke, mida WHO juhendi alusel võib riiki sisenevalt inimeselt kohustuslikus korras nõuda. Mõned riigid, enamasti Lääne-Aafrikas, nõuavad vaktsineerimistunnistust kõigilt, kes saabuvad suure kollapalaviku levikuga maadest. Riigid, kus esineb kollapalaviku leviku oht, ja riigid, kes nõuavad kollapalaviku vastast vaktsineerimist saabuvatelt reisijatelt, on avaldatud WHO veebilehel(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Kollapalavikuvastast vaktsineerimist tõendav dokument jõustub 10 päeva pärast vaktsiini manustamist ja kehtib eluaeg.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Ohupiirkondadesse reisijatele.
Annustamine
- Üldjuhul 1 doos;
- erandjuhtudel on vajalik revaktsineerimine iga 10 a järel.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Haigestumist aitab ära hoida vaktsineerimine.
Kollapalavikuvastane vaktsineerimine on ainuke, mida WHO juhendi alusel võib riiki sisenevalt inimeselt kohustuslikus korras nõuda. Mõned riigid, enamasti Lääne-Aafrikas, nõuavad vaktsineerimistunnistust kõigilt, kes saabuvad suure kollapalaviku levikuga maadest. Riigid, kus esineb kollapalaviku leviku oht, ja riigid, kes nõuavad kollapalaviku vastast vaktsineerimist saabuvatelt reisijatelt, on avaldatud WHO veebilehel(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Kollapalavikuvastast vaktsineerimist tõendav dokument jõustub 10 päeva pärast vaktsiini manustamist ja kehtib eluaeg.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Ohupiirkondadesse reisijatele.
Annustamine
- Üldjuhul 1 doos;
- erandjuhtudel on vajalik revaktsineerimine iga 10 a järel.
Koolera
Vaktsineerimine on tasuline.
Mis on koolera?
Koolera on eriti ohtlik nakkushaigus.
Mis on koolera?
Koolera on eriti ohtlik nakkushaigus.
Kuidas diagnoositakse?
Koolerat diagnoositakse epidemioloogiliste andmete (viibimine pikemat aega alal, kus on suurem koolera levik) ja laboriuuringute alusel.
Kuidas diagnoositakse?
Koolerat diagnoositakse epidemioloogiliste andmete (viibimine pikemat aega alal, kus on suurem koolera levik) ja laboriuuringute alusel.
Kuidas levib?
Haigus levib saastunud joogivee ja toidu tarbimisel ning halbade hügieenitingimuste tõttu. Rühmaviisilised haigusjuhud on sageli seotud tooreste või vähe küpsetatud mereandide söömisega. Koolerapuhangud on väga tihti seotud sõja või loodusõnnetustega (nt üleujutus ja maavärin, mis mõjutavad mh joogivee puhtust). Koolerat põhjustavad mikroobid võivad pikemat aega säilida inimeste eritistega saastunud jõe- või merevees.
Haiguse kandja on tavaliselt nakkusohtlik 7–14 päeva. Nakkusallikas on ka kergete haigusnähtudega inimene, aga ka inimene, kellel ei esine hoolimata mikroobidega kokkupuutest haigustunnuseid.
Kuidas levib?
Haigus levib saastunud joogivee ja toidu tarbimisel ning halbade hügieenitingimuste tõttu. Rühmaviisilised haigusjuhud on sageli seotud tooreste või vähe küpsetatud mereandide söömisega. Koolerapuhangud on väga tihti seotud sõja või loodusõnnetustega (nt üleujutus ja maavärin, mis mõjutavad mh joogivee puhtust). Koolerat põhjustavad mikroobid võivad pikemat aega säilida inimeste eritistega saastunud jõe- või merevees.
Haiguse kandja on tavaliselt nakkusohtlik 7–14 päeva. Nakkusallikas on ka kergete haigusnähtudega inimene, aga ka inimene, kellel ei esine hoolimata mikroobidega kokkupuutest haigustunnuseid.
Haiguse kulg
Koolera peiteperiood on 1–5, enamasti 2–3 päeva.
Haigus algab kõhulahtisusega, roe on alguses vesivedel, kuid muutub mõne tunni möödumisel riisitummitaoliseks hallikasvalgeks vedelikuks. Haige hakkab oksendama, kusjuures iiveldust sageli ei esine. Oksendamine taandub enamasti 18 tunni pärast, kuid kõhulahtisus võib kesta pikemat aega. Oksendamise ja kõhulahtisuse tõttu kaotab haige palju vedelikku. Raskematel juhtudel võib vedelikukadu olla kuni liiter tunnis.
Tugeva vedeliku ja mineraalsoolade kaotamise tulemusena võivad kehatemperatuur ja vererõhk langeda ning tekkida krambid. Vedelikupuuduse tõttu kahaneb kudede maht ja tekivad nn pesunaise käed, limaskest muutub kuivaks ja uriini hulk väheneb. Veri muutub paksemaks ja selletõttu suureneb südame koormus. Nii tekivad mikrotsirkulatsiooni häired ning koed jäävad hapnikupuudusesse. Lisanduvad lihasnõrkus, südametegevuse häired ning kõhupuhitus.
Haiguse kulg
Koolera peiteperiood on 1–5, enamasti 2–3 päeva.
Haigus algab kõhulahtisusega, roe on alguses vesivedel, kuid muutub mõne tunni möödumisel riisitummitaoliseks hallikasvalgeks vedelikuks. Haige hakkab oksendama, kusjuures iiveldust sageli ei esine. Oksendamine taandub enamasti 18 tunni pärast, kuid kõhulahtisus võib kesta pikemat aega. Oksendamise ja kõhulahtisuse tõttu kaotab haige palju vedelikku. Raskematel juhtudel võib vedelikukadu olla kuni liiter tunnis.
Tugeva vedeliku ja mineraalsoolade kaotamise tulemusena võivad kehatemperatuur ja vererõhk langeda ning tekkida krambid. Vedelikupuuduse tõttu kahaneb kudede maht ja tekivad nn pesunaise käed, limaskest muutub kuivaks ja uriini hulk väheneb. Veri muutub paksemaks ja selletõttu suureneb südame koormus. Nii tekivad mikrotsirkulatsiooni häired ning koed jäävad hapnikupuudusesse. Lisanduvad lihasnõrkus, südametegevuse häired ning kõhupuhitus.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
WHO soovitusel tuleks end vaktsineerida 3 nädalat enne suure kooleralevikuga piirkonna külastamist. Epideemia ajal elanike massvaktsineerimist ei korraldata, seda tuleks teha ennetavalt.
Tarvitada tuleb kvaliteetset joogivett ja ohutuid toiduaineid ning hoida isiklikku hügieeni, sh pesta käsi.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
WHO soovitusel tuleks end vaktsineerida 3 nädalat enne suure kooleralevikuga piirkonna külastamist. Epideemia ajal elanike massvaktsineerimist ei korraldata, seda tuleks teha ennetavalt.
Tarvitada tuleb kvaliteetset joogivett ja ohutuid toiduaineid ning hoida isiklikku hügieeni, sh pesta käsi.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Kõhutüüfus
Vaktsineerimine on tasuline.
Mis on kõhutüüfus?
Kõhutüüfus on palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega haigus, mida põhjustab salmonellabakter.
Mis on kõhutüüfus?
Kõhutüüfus on palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega haigus, mida põhjustab salmonellabakter.
Kuidas diagnoositakse?
Kõhutüüfust diagnoositakse väljaheitest või verest.
Kuidas diagnoositakse?
Kõhutüüfust diagnoositakse väljaheitest või verest.
Kuidas levib?
Kõhutüüfus levib inimeselt inimesele saastunud käte, toidu ja vee kaudu. Haigus esineb tavaliselt kehvade hügieenitingimuste ja puuduliku veevarustusega maades.
Kuidas levib?
Kõhutüüfus levib inimeselt inimesele saastunud käte, toidu ja vee kaudu. Haigus esineb tavaliselt kehvade hügieenitingimuste ja puuduliku veevarustusega maades.
Haiguse kulg
Kõhutüüfusega kaasnevad veniva kuluga palavik, mis ei alga eriti ägedalt, vaid tõuseb mitme päeva jooksul; spastilised kõhuvalud, katsumisel valus kõht, mõnel haigel ka kõhulahtisus. Iseloomulikud on nõrkus, isutus, peavalu, külmavärinad, kurgu- ja lihasvalud ning köha. Mõnel juhul võib kõhule ja rinnale ilmuda vähene lööve ning esineda kesknärvisüsteemi vaevusi.
Kõhutüüfus võib lõppeda surmaga, eriti ohtlik on haigus lastele.
Kõhutüüfuse võimalikud tüsistused on maksa-, ajukelme, neeru-, südamelihase-, liigese ja süljenäärmepõletik. Väga tähtis on avastada need 5% haigetest, kes on jäänud krooniliseks nakkusekandjaks, sest nad võivad teisi inimesi nakatada aastaid.
Haiguse kulg
Kõhutüüfusega kaasnevad veniva kuluga palavik, mis ei alga eriti ägedalt, vaid tõuseb mitme päeva jooksul; spastilised kõhuvalud, katsumisel valus kõht, mõnel haigel ka kõhulahtisus. Iseloomulikud on nõrkus, isutus, peavalu, külmavärinad, kurgu- ja lihasvalud ning köha. Mõnel juhul võib kõhule ja rinnale ilmuda vähene lööve ning esineda kesknärvisüsteemi vaevusi.
Kõhutüüfus võib lõppeda surmaga, eriti ohtlik on haigus lastele.
Kõhutüüfuse võimalikud tüsistused on maksa-, ajukelme, neeru-, südamelihase-, liigese ja süljenäärmepõletik. Väga tähtis on avastada need 5% haigetest, kes on jäänud krooniliseks nakkusekandjaks, sest nad võivad teisi inimesi nakatada aastaid.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Haigestumist saab ennetada vaktsineerimisega alates teisest eluaastast. Immuunsus kujuneb välja 7 päeva pärast ja kestab 3 aastat.
Vaktsineerimist soovitatakse eelkõige nendele, kes plaanivad reisida riskipiirkonda. Sellises paigas pikemalt viibides tuleb end vaktsineerida iga 3 aasta tagant.
Kõhutüüfuse riskipiirkonda reisides tuleb hoolega järgida hügieenireegleid: juua ainult pudelisse villitud vett, hoiduda jääkuubikute tarbimisest, süüa üksnes korralikult läbikuumutatud toitu ning puu- ja juurviljad kindlasti üle pesta. Ettevaatlik tuleb olla kuumtöötlemata mereandidega. Kindlasti tuleb pesta käsi vee ja seebiga.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Ohupiirkondadesse reisijatele.
Annustamine
- Üldjuhul 1 doos;
- nakkusohu püsimise korral revaktsineerimine iga 2–3 a järel.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Haigestumist saab ennetada vaktsineerimisega alates teisest eluaastast. Immuunsus kujuneb välja 7 päeva pärast ja kestab 3 aastat.
Vaktsineerimist soovitatakse eelkõige nendele, kes plaanivad reisida riskipiirkonda. Sellises paigas pikemalt viibides tuleb end vaktsineerida iga 3 aasta tagant.
Kõhutüüfuse riskipiirkonda reisides tuleb hoolega järgida hügieenireegleid: juua ainult pudelisse villitud vett, hoiduda jääkuubikute tarbimisest, süüa üksnes korralikult läbikuumutatud toitu ning puu- ja juurviljad kindlasti üle pesta. Ettevaatlik tuleb olla kuumtöötlemata mereandidega. Kindlasti tuleb pesta käsi vee ja seebiga.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Ohupiirkondadesse reisijatele.
Annustamine
- Üldjuhul 1 doos;
- nakkusohu püsimise korral revaktsineerimine iga 2–3 a järel.
Leetrid
Vaktsineerimine on riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta.
Mis on leetrid?
Leetrid on väga nakkav viiruslik lööbeline nakkushaigus, mis on levinud üle maailma. Leetrid võivad kulgeda raskes vormis, mille sagedased tüsistused on kopsu-, keskkõrva- või ajupõletik.
Mis on leetrid?
Leetrid on väga nakkav viiruslik lööbeline nakkushaigus, mis on levinud üle maailma. Leetrid võivad kulgeda raskes vormis, mille sagedased tüsistused on kopsu-, keskkõrva- või ajupõletik.
Kuidas diagnoositakse?
Leetreid diagnoositakse haigusnähtude, epidemioloogiliste andmete (viibimine leetrite levialal) ning laboratoorsete uuringute alusel.
Kuidas diagnoositakse?
Leetreid diagnoositakse haigusnähtude, epidemioloogiliste andmete (viibimine leetrite levialal) ning laboratoorsete uuringute alusel.
Kuidas levib?
Nakkusallikas on inimene, kes on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 2 nädalat pärast lööbe teket. Viirus levib piisknakkusena, kui haige köhib või aevastab.
Kuidas levib?
Nakkusallikas on inimene, kes on nakkusohtlik 4–5 päeva enne ja kuni 2 nädalat pärast lööbe teket. Viirus levib piisknakkusena, kui haige köhib või aevastab.
Haiguse kulg
Peiteperiood kestab 7–18 (keskmiselt 10) päeva.
Haigusnähud on palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik, valgusekartus. Pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eesmiste purihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. 2. päeval levib lööve kehale ja kätele ning 3. päeval peopesadesse ja jalataldadele.
Lööve on algul roosa ja hiljem intensiivselt punetav ning püsib 4–5 päeva ja kaob samas järjekorras, nagu tekkis. 6.–10. päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.
Sagedasemad tüsistused on kopsu-, keskkõrva- ja peaajupõletik.
Leetreid põdenud naiste imikutel on immuunkaitse 6–9 kuud. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
Haiguse kulg
Peiteperiood kestab 7–18 (keskmiselt 10) päeva.
Haigusnähud on palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik, valgusekartus. Pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eesmiste purihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. 2. päeval levib lööve kehale ja kätele ning 3. päeval peopesadesse ja jalataldadele.
Lööve on algul roosa ja hiljem intensiivselt punetav ning püsib 4–5 päeva ja kaob samas järjekorras, nagu tekkis. 6.–10. päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.
Sagedasemad tüsistused on kopsu-, keskkõrva- ja peaajupõletik.
Leetreid põdenud naiste imikutel on immuunkaitse 6–9 kuud. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Kõige tõhusam viis haiguse ennetamiseks on vaktsineerimine. Pärast leetrite vastu vaktsineerimist tekib pikaajaline immuunsus. Leetrite vastu vaktsineerimine kuulub riiklikku immuniseerimiskavasse. Alates 1994. aastast on kasutusel leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin.
Kuna leetrid on väga nakkav haigus, tuleb hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtliku perioodi jooksul.
Lähikontaktsed, kes ei ole haigust põdenud ega leetrite vastu vaktsineeritud, tuleb haigest eraldada ja võimalikult kiiresti vaktsineerida.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Soovitusik seni vaktsineerimata või osaliselt vaktsineeritud täiskasvanutele.
Annustamine
- Inimestele, kes ei ole haigust põdenud ja keda ei ole leetrite vastu vaktsineeritud - soovitatav 2 doosi MMR-vaktsiini vähemalt 4-nädalase intervalliga.
- Inimestele, kes on vaktsineeritud MMR-vaktsiini ühe doosiga - soovitatav korduv süst MMR-vaktsiini 1 doosiga.
- Inimestele, kes on sündinud enne 1980. aastat ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini 1 doosiga - soovitatav vaktsineerimine MMR-vaktsiini 1 doosiga.
- Inimestele, kes on sündinud ajavahemikul 1980–1992 ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini 2 doosiga - soovitatav korduv vaktsineerimine MMR-vaktsiini 1 doosiga, sh juhul, kui vähemalt 1 doosi manustamine jäi vahemikku 1980–1992.
- Inimesi, kes on sündinud pärast 1993. a ja on vaktsineeritud MMR-vaktsiini 2 doosiga - pole vaja korduvalt vaktsineerida.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Kõige tõhusam viis haiguse ennetamiseks on vaktsineerimine. Pärast leetrite vastu vaktsineerimist tekib pikaajaline immuunsus. Leetrite vastu vaktsineerimine kuulub riiklikku immuniseerimiskavasse. Alates 1994. aastast on kasutusel leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin.
Kuna leetrid on väga nakkav haigus, tuleb hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtliku perioodi jooksul.
Lähikontaktsed, kes ei ole haigust põdenud ega leetrite vastu vaktsineeritud, tuleb haigest eraldada ja võimalikult kiiresti vaktsineerida.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Soovitusik seni vaktsineerimata või osaliselt vaktsineeritud täiskasvanutele.
Annustamine
- Inimestele, kes ei ole haigust põdenud ja keda ei ole leetrite vastu vaktsineeritud - soovitatav 2 doosi MMR-vaktsiini vähemalt 4-nädalase intervalliga.
- Inimestele, kes on vaktsineeritud MMR-vaktsiini ühe doosiga - soovitatav korduv süst MMR-vaktsiini 1 doosiga.
- Inimestele, kes on sündinud enne 1980. aastat ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini 1 doosiga - soovitatav vaktsineerimine MMR-vaktsiini 1 doosiga.
- Inimestele, kes on sündinud ajavahemikul 1980–1992 ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini 2 doosiga - soovitatav korduv vaktsineerimine MMR-vaktsiini 1 doosiga, sh juhul, kui vähemalt 1 doosi manustamine jäi vahemikku 1980–1992.
- Inimesi, kes on sündinud pärast 1993. a ja on vaktsineeritud MMR-vaktsiini 2 doosiga - pole vaja korduvalt vaktsineerida.
Läkaköha
Vaktsineerimine on lastele riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta.
Mis on läkaköha?
Läkaköha on äge hingamisteede nakkushaigus, mida iseloomustavad nädalaid ja isegi kuid kestvad köhahood. Läkaköha kutsutakse ka saja päeva köhaks.
Mis on läkaköha?
Läkaköha on äge hingamisteede nakkushaigus, mida iseloomustavad nädalaid ja isegi kuid kestvad köhahood. Läkaköha kutsutakse ka saja päeva köhaks.
Kuidas diagnoositakse?
Läkaköha diagnoositakse haiguspildi ja laboratoorsete uuringute alusel. Diagnoosini võib jõuda ka kaudselt, uurides köhivaid inimesi, kellega haige on kokku puutunud.
Kuidas diagnoositakse?
Läkaköha diagnoositakse haiguspildi ja laboratoorsete uuringute alusel. Diagnoosini võib jõuda ka kaudselt, uurides köhivaid inimesi, kellega haige on kokku puutunud.
Kuidas levib?
Läkaköha levib inimeselt inimesele piisknakkusena ning on haiguse varajases staadiumis 2 esimese nädala jooksul väga kergesti nakkav.
Kuidas levib?
Läkaköha levib inimeselt inimesele piisknakkusena ning on haiguse varajases staadiumis 2 esimese nädala jooksul väga kergesti nakkav.
Haiguse kulg
Haiguse peiteperiood on 5–21, keskmiselt 7–10 päeva.
Läkaköha esmased haigusnähud sarnavad külmetushaigustele: nohu, aevastamine, väike palavik, kurguvalu ja kerge köha. Köhimine muutub järjest tugevamaks, 1–2 nädala pärast kujuneb välja iseloomulik aeglaselt intensiivistuv hootine köha.
Väikelaste köhahood esinevad sageli öösiti ja nende puhul on tüüpiline vilinaga sissehingamine hoo lõpus. Köhahoog võib lõppeda ka oksendamisega. Läkaköha vastu vaktsineeritud lastel ja täiskasvanutel on haiguse kulg kergem ja sageli ebatüüpiline.
Läkaköha on eriti ohtlik imikutele, enamik surmajuhte on seotud alla 3 kuu vanuste imikute haigestumisega. Läkaköha on imikute äkksurma üks põhjuseid.
Haiguse tüsistused on kopsupõletik, krambisündroom ja entsefalopaatia (ulatuslikud aju struktuuri või talitluse häired).
Haiguse kulg
Haiguse peiteperiood on 5–21, keskmiselt 7–10 päeva.
Läkaköha esmased haigusnähud sarnavad külmetushaigustele: nohu, aevastamine, väike palavik, kurguvalu ja kerge köha. Köhimine muutub järjest tugevamaks, 1–2 nädala pärast kujuneb välja iseloomulik aeglaselt intensiivistuv hootine köha.
Väikelaste köhahood esinevad sageli öösiti ja nende puhul on tüüpiline vilinaga sissehingamine hoo lõpus. Köhahoog võib lõppeda ka oksendamisega. Läkaköha vastu vaktsineeritud lastel ja täiskasvanutel on haiguse kulg kergem ja sageli ebatüüpiline.
Läkaköha on eriti ohtlik imikutele, enamik surmajuhte on seotud alla 3 kuu vanuste imikute haigestumisega. Läkaköha on imikute äkksurma üks põhjuseid.
Haiguse tüsistused on kopsupõletik, krambisündroom ja entsefalopaatia (ulatuslikud aju struktuuri või talitluse häired).
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Oluline on laste õigeaegne vaktsineerimine.
Läkaköha leviku piiramiseks tuleb vältida otsekontakti haigega ja haige ei tohi minna 21-päevase nakkusohtliku perioodi või ravikuuri jooksul lastekollektiivi.
Läkaköha läbipõdemise järgne immuunsus ei ole eluaegne, haigust võib elu jooksul põdeda mitu korda. Ka pärast vaktsineerimist tekkinud immuunsus ei ole eluaegne, vajalik on revaktsineerimine.
Eestis alates 2018. aastast kasutatav vaktsiin annab lisaks läkaköhale kaitse ka difteeria, teetanuse, lastehalvatuse, Hib-nakkuse ja B-viirushepatiidi vastu. Esimene doos tehakse kolmekuuselt, immuunsuse väljakujunemiseks kulub 2 nädalat.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Soovituslik kõigile täiskasvanutele 1 doos dTpa-vaktsiini.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Oluline on laste õigeaegne vaktsineerimine.
Läkaköha leviku piiramiseks tuleb vältida otsekontakti haigega ja haige ei tohi minna 21-päevase nakkusohtliku perioodi või ravikuuri jooksul lastekollektiivi.
Läkaköha läbipõdemise järgne immuunsus ei ole eluaegne, haigust võib elu jooksul põdeda mitu korda. Ka pärast vaktsineerimist tekkinud immuunsus ei ole eluaegne, vajalik on revaktsineerimine.
Eestis alates 2018. aastast kasutatav vaktsiin annab lisaks läkaköhale kaitse ka difteeria, teetanuse, lastehalvatuse, Hib-nakkuse ja B-viirushepatiidi vastu. Esimene doos tehakse kolmekuuselt, immuunsuse väljakujunemiseks kulub 2 nädalat.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Soovituslik kõigile täiskasvanutele 1 doos dTpa-vaktsiini.
Marutõbi
Vaktsineerimine on tasuline.
Mis on marutõbi?
Marutõbi on kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev inimeste nakkushaigus, millesse võivad nakatuda ka loomad. Loomade puhul nimetatakse haigust marutaudiks.
Mis on marutõbi?
Marutõbi on kesknärvisüsteemi kahjustusega kulgev inimeste nakkushaigus, millesse võivad nakatuda ka loomad. Loomade puhul nimetatakse haigust marutaudiks.
Kuidas diagnoositakse?
Marutõve diagnoositakse peamiselt anamneesi (haigusloo), haiguspildi ja laboratoorse uuringu alusel.
Kuidas diagnoositakse?
Marutõve diagnoositakse peamiselt anamneesi (haigusloo), haiguspildi ja laboratoorse uuringu alusel.
Kuidas levib?
Marutõbi levib haige loomade hammustuse või süljega. Viirus liigub mööda närvitüvesid selja- ja peaajju, sealt edasi silmadesse, südamesse, nahka ja suuõõnde.
Kuidas levib?
Marutõbi levib haige loomade hammustuse või süljega. Viirus liigub mööda närvitüvesid selja- ja peaajju, sealt edasi silmadesse, südamesse, nahka ja suuõõnde.
Haiguse kulg
Haiguse peiteperiood on keskmiselt 1–2 kuud, minimaalselt nädal ja maksimaalselt enam kui aasta. Peiteperioodi pikkus oleneb sellest, kui kaugel ajust asub haige looma hammustus.
Eelnähtude periood algab iivelduse, oksendamise, väsimuse, palaviku ja teiste üldisemate sümptomitega. Mõnel kannatanul esineb haavapiirkonnas valu, põletik, torkiv või kihelev tunne.
Haiguse aktiivsel perioodil tekivad hingamishäired, mis avalduvad sügavas hingamises, nn ohkamises. Mõnel haigel esinevad ärritus- ja agressiivsusnähud, orientatsiooni kadumine, lihastõmblused või krambid, mille tõttu tekib tugev valu neelamisel või isegi vedeliku nägemisel (hüdrofoobia ehk veekartus).
Marutõve tulemusena võib surra südame või hingamise seiskumise tõttu.
Haiguse kulg
Haiguse peiteperiood on keskmiselt 1–2 kuud, minimaalselt nädal ja maksimaalselt enam kui aasta. Peiteperioodi pikkus oleneb sellest, kui kaugel ajust asub haige looma hammustus.
Eelnähtude periood algab iivelduse, oksendamise, väsimuse, palaviku ja teiste üldisemate sümptomitega. Mõnel kannatanul esineb haavapiirkonnas valu, põletik, torkiv või kihelev tunne.
Haiguse aktiivsel perioodil tekivad hingamishäired, mis avalduvad sügavas hingamises, nn ohkamises. Mõnel haigel esinevad ärritus- ja agressiivsusnähud, orientatsiooni kadumine, lihastõmblused või krambid, mille tõttu tekib tugev valu neelamisel või isegi vedeliku nägemisel (hüdrofoobia ehk veekartus).
Marutõve tulemusena võib surra südame või hingamise seiskumise tõttu.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Haigestumise ennetamine algab:
- kodu ja metsloomade vaktsineerimisest,
- haige loomaga kokkupuute vältimisest,
- riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimisest;
- haiguse leviku riskipiirkonda reisijate vaktsineerimisest.
Haiguse ennetamine pärast marutaudi kahtlusega või marutaudis looma hammustust:
- pesta saastunud piirkonda rohke vee ja seebiga;
- töödelda haava joodipiirituse lahusega;
- panna peale steriilne side;
- viivitamatult pöörduda arsti poole, kes korrastab haava ja otsustab vaktsineerimise vajaduse;
- võimalusel välja selgitada looma omanik, et uurida, kas loom on marutaudi vastu vaktsineeritud.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Haigestumise ennetamine algab:
- kodu ja metsloomade vaktsineerimisest,
- haige loomaga kokkupuute vältimisest,
- riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimisest;
- haiguse leviku riskipiirkonda reisijate vaktsineerimisest.
Haiguse ennetamine pärast marutaudi kahtlusega või marutaudis looma hammustust:
- pesta saastunud piirkonda rohke vee ja seebiga;
- töödelda haava joodipiirituse lahusega;
- panna peale steriilne side;
- viivitamatult pöörduda arsti poole, kes korrastab haava ja otsustab vaktsineerimise vajaduse;
- võimalusel välja selgitada looma omanik, et uurida, kas loom on marutaudi vastu vaktsineeritud.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Meningokokknakkus
Vaktsineerimine on tasuline.
Mis on meningokokknakkus?
Meningokokknakkus on õhus kergesti leviv piisknakkus. Nakatumise korral võib haigus sõltuvalt raskusastmest lõppeda surmaga.
Mis on meningokokknakkus?
Meningokokknakkus on õhus kergesti leviv piisknakkus. Nakatumise korral võib haigus sõltuvalt raskusastmest lõppeda surmaga.
Kuidas diagnoositakse?
Meningokokknakkust diagnoositakse sümptomite ja anamneesi ehk haiguse eelloo alusel. Vajadusel tehakse vereuuring.
Kuidas diagnoositakse?
Meningokokknakkust diagnoositakse sümptomite ja anamneesi ehk haiguse eelloo alusel. Vajadusel tehakse vereuuring.
Kuidas levib?
Meningokokk on väga nakkav. Haigus levib inimeselt inimesele piisknakkuse teel näiteks köhides või aevastades. Nakatumise oht suureneb, kui puutuda pikaajaliselt kokku haige või bakterikandjaga.
Haigusele on iseloomulik kiire ja ulatuslik levik. Meningokokk hävib kuivamisel, pesuvahendite toimel ja temperatuuril alla +22 °C üsna kiiresti, +55 °C juures hävib see 5 minuti jooksul.
Kuidas levib?
Meningokokk on väga nakkav. Haigus levib inimeselt inimesele piisknakkuse teel näiteks köhides või aevastades. Nakatumise oht suureneb, kui puutuda pikaajaliselt kokku haige või bakterikandjaga.
Haigusele on iseloomulik kiire ja ulatuslik levik. Meningokokk hävib kuivamisel, pesuvahendite toimel ja temperatuuril alla +22 °C üsna kiiresti, +55 °C juures hävib see 5 minuti jooksul.
Haiguse kulg
Meningokokknakkuse peiteperiood on 2–10, keskmiselt 4–7 päeva. Meningokokiga kokku puutumisel võib kujuneda 2–3 nädalat kestev bakterikandlus, mis tähendab, et inimene on küll nakatunud ja võib ka teisi nakatada, kuid haigussümptomeid ei esine.
Tavaliselt kujuneb intensiivne nakkus koos haigustunnustega välja peagi pärast bakteriga kokkupuutumist. Haiguse riskifaktorid on samaaegne viirusnakkus (ägedad hingamisteede nakkused, gripp), traumad, immuunsüsteemi nõrgenemine, suitsetamine jm.
- Meningokokk-meningiidi haigusnähud on peavalu, kõrge palavik (kuni 40 °C), oksendamine, teadvuse hämardumine ning kuklakangestus. See haigusvorm on enamasti ravitav.
- Meningokokk-sepsis on raske haigusvorm, sest sageli tekib septiline šokk (väga madal vererõhk ning organismi kudedes ei jagu tavapäraseks tööks vajalikul hulgal hapnikku ja toitaineid). Haiguse kulg on kiire, vaevused tekivad mõne tunni jooksul: palavik, teadvuse hägustumine ja jäsemetel võib ilmneda lööve. Suremus on selle vormi puhul suur.
Meningokokknakkus allub antibiootikumiravile.
Haiguse kulg
Meningokokknakkuse peiteperiood on 2–10, keskmiselt 4–7 päeva. Meningokokiga kokku puutumisel võib kujuneda 2–3 nädalat kestev bakterikandlus, mis tähendab, et inimene on küll nakatunud ja võib ka teisi nakatada, kuid haigussümptomeid ei esine.
Tavaliselt kujuneb intensiivne nakkus koos haigustunnustega välja peagi pärast bakteriga kokkupuutumist. Haiguse riskifaktorid on samaaegne viirusnakkus (ägedad hingamisteede nakkused, gripp), traumad, immuunsüsteemi nõrgenemine, suitsetamine jm.
- Meningokokk-meningiidi haigusnähud on peavalu, kõrge palavik (kuni 40 °C), oksendamine, teadvuse hämardumine ning kuklakangestus. See haigusvorm on enamasti ravitav.
- Meningokokk-sepsis on raske haigusvorm, sest sageli tekib septiline šokk (väga madal vererõhk ning organismi kudedes ei jagu tavapäraseks tööks vajalikul hulgal hapnikku ja toitaineid). Haiguse kulg on kiire, vaevused tekivad mõne tunni jooksul: palavik, teadvuse hägustumine ja jäsemetel võib ilmneda lööve. Suremus on selle vormi puhul suur.
Meningokokknakkus allub antibiootikumiravile.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Vältida tuleb kokkupuudet nakkuse kandjaga ja haige on vaja isoleerida. Vajadusel määratakse lähikondlastele ennetav antibiootikumiravi. Meningokokknakkusest põhjustatud haigusjuhtude ennetamiseks saab end vaktsineerida.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Ohupiirkondadesse reisijaid ja riskirühma inimesi.
Annustamine
- 1 doos MenACWY-vaktsiini
- 2 doosi MenB-vaktsiini
- minimaalse intervalliga 4 nädalat
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti(Avaneb uuel vahelehel)north_east lehelt.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Vältida tuleb kokkupuudet nakkuse kandjaga ja haige on vaja isoleerida. Vajadusel määratakse lähikondlastele ennetav antibiootikumiravi. Meningokokknakkusest põhjustatud haigusjuhtude ennetamiseks saab end vaktsineerida.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Ohupiirkondadesse reisijaid ja riskirühma inimesi.
Annustamine
- 1 doos MenACWY-vaktsiini
- 2 doosi MenB-vaktsiini
- minimaalse intervalliga 4 nädalat
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti(Avaneb uuel vahelehel)north_east lehelt.
Mumps
Vaktsineerimine on riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta.
Mis on mumps?
Mumps on äge viiruslik nakkushaigus, mis avaldub palaviku ja valuliku tursena peamiselt kõrvasüljenäärmetes, kuid laieneb mõnikord ka teistele (lõua- ja keelealustele) süljenäärmetele.
Mis on mumps?
Mumps on äge viiruslik nakkushaigus, mis avaldub palaviku ja valuliku tursena peamiselt kõrvasüljenäärmetes, kuid laieneb mõnikord ka teistele (lõua- ja keelealustele) süljenäärmetele.
Kuidas diagnoositakse?
Üldjuhul diagnoositakse mumpsi iseloomulike haigusnähtude alusel. Vajadusel tehakse laboratoorsed uuringud.
Kuidas diagnoositakse?
Üldjuhul diagnoositakse mumpsi iseloomulike haigusnähtude alusel. Vajadusel tehakse laboratoorsed uuringud.
Kuidas levib?
Mumps levib piisknakkusena (nt köhimisel ja aevastamisel) ning otsese kontakti tulemusel haigega.
Haiguse peiteperiood on 11–25 päeva. Mumpsihaige inimene levitab viirust peiteperioodi viimasel 2 päeval ja olenemata haiguse vormist 6.–9. haiguspäevani.
Viirusele on vastuvõtlikud igas eas inimesed, kuid enamasti haigestuvad lapsed ja noorukid kevadtalvisel perioodil. Mumpsi põdenud ema annab vastsündinule kaitsvad antikehad kuni aastaks. Pärast mumpsi läbipõdemist kujuneb välja püsiv immuunsus.
Väliskeskkonnas hävib viirus kiiresti.
Kuidas levib?
Mumps levib piisknakkusena (nt köhimisel ja aevastamisel) ning otsese kontakti tulemusel haigega.
Haiguse peiteperiood on 11–25 päeva. Mumpsihaige inimene levitab viirust peiteperioodi viimasel 2 päeval ja olenemata haiguse vormist 6.–9. haiguspäevani.
Viirusele on vastuvõtlikud igas eas inimesed, kuid enamasti haigestuvad lapsed ja noorukid kevadtalvisel perioodil. Mumpsi põdenud ema annab vastsündinule kaitsvad antikehad kuni aastaks. Pärast mumpsi läbipõdemist kujuneb välja püsiv immuunsus.
Väliskeskkonnas hävib viirus kiiresti.
Haiguse kulg
Mumpsil on mitu esinemisvormi. Kõige levinum on ühe- või mõlemapoolne kõrvasüljenäärmepõletik ehk parotiit. Haiguse alguses esineb 1–2 päeva jooksul peavalu, halb enesetunne ja isutus. Seejärel tõuseb palavik 38–39 °C, kõrvasüljenääre tursub ja muutub valulikuks algul ühel, kuid ühe-kahe päeva möödudes sageli ka teisel pool. Tursunud näärme kohal olev nahk ei puneta, vaid on sile ja läikiv. Katsumisel tundub tursunud nääre taignataoliselt pehme. Kuna nahk on pingul, on mälumine ja neelamine takistatud. Kahjustuda võivad ka teised näärmed (nt sugu-, kõhu- ja kilpnääre).
Mumpsi üks iseärasusi on see, et haigust võib põdeda ka ilma sümptomiteta.
Haiguse kulg
Mumpsil on mitu esinemisvormi. Kõige levinum on ühe- või mõlemapoolne kõrvasüljenäärmepõletik ehk parotiit. Haiguse alguses esineb 1–2 päeva jooksul peavalu, halb enesetunne ja isutus. Seejärel tõuseb palavik 38–39 °C, kõrvasüljenääre tursub ja muutub valulikuks algul ühel, kuid ühe-kahe päeva möödudes sageli ka teisel pool. Tursunud näärme kohal olev nahk ei puneta, vaid on sile ja läikiv. Katsumisel tundub tursunud nääre taignataoliselt pehme. Kuna nahk on pingul, on mälumine ja neelamine takistatud. Kahjustuda võivad ka teised näärmed (nt sugu-, kõhu- ja kilpnääre).
Mumpsi üks iseärasusi on see, et haigust võib põdeda ka ilma sümptomiteta.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Põhiline meede mumpsi ennetamiseks on vaktsineerimine vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale. Eestis kasutatav vaktsiin annab kaitse ka punetiste ja leetrite vastu.
Vaktsineerimine on soovitatav ka seni vaktsineerimata või osaliselt vaktsineeritud täiskasvanutele.
Mumpsi nakatunud inimene peaks vältima teistega kokkupuutumist. Ravitakse enamasti kodus, vajadusel haiglas. Koduse ravi korral võib haige isolatsioonist välja tulla 9 päeva pärast haiguse algust. Kuni 10-aastased lapsed, kes ei ole mumpsi põdenud ja on vaktsineerimata, tuleks pärast haigega kokkupuudet hoida lastekollektiivist eemal 21 päeva.
Haige nina-neelueritistega saastunud esemed tuleb desinfitseerida.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Seni vaktsineerimata või osaliselt vaktsineeritud täiskasvanutele.
Annustamine
- Inimestele, kes ei ole haigust põdenud ja keda ei ole vaktsineeritud - soovitatav 2 doosi MMR-vaktsiini vähemalt 4-nädalase intervalliga.
- Inimestele, kes on vaktsineeritud MMR-vaktsiini ühe doosiga - soovitatav korduv süst MMR-vaktsiini 1 doosiga.
- Inimestele, kes on sündinud enne 1980. aastat ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini 1 doosiga - soovitatav vaktsineerimine MMR-vaktsiini 1 doosiga.
- Inimestele, kes on sündinud ajavahemikul 1980–1992 ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini 2 doosiga - soovitatav korduv vaktsineerimine MMR-vaktsiini 1 doosiga, sh juhul, kui vähemalt 1 doosi manustamine jäi vahemikku 1980–1992.
- Inimesi, kes on sündinud pärast 1993. a ja on vaktsineeritud MMR-vaktsiini 2 doosiga - pole vaja korduvalt vaktsineerida.
Loe lähemalt Eestis mumpsi ennetamiseks kasutatava vaktsiini(Avaneb uuel vahelehel)north_east kohta.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Põhiline meede mumpsi ennetamiseks on vaktsineerimine vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale. Eestis kasutatav vaktsiin annab kaitse ka punetiste ja leetrite vastu.
Vaktsineerimine on soovitatav ka seni vaktsineerimata või osaliselt vaktsineeritud täiskasvanutele.
Mumpsi nakatunud inimene peaks vältima teistega kokkupuutumist. Ravitakse enamasti kodus, vajadusel haiglas. Koduse ravi korral võib haige isolatsioonist välja tulla 9 päeva pärast haiguse algust. Kuni 10-aastased lapsed, kes ei ole mumpsi põdenud ja on vaktsineerimata, tuleks pärast haigega kokkupuudet hoida lastekollektiivist eemal 21 päeva.
Haige nina-neelueritistega saastunud esemed tuleb desinfitseerida.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Seni vaktsineerimata või osaliselt vaktsineeritud täiskasvanutele.
Annustamine
- Inimestele, kes ei ole haigust põdenud ja keda ei ole vaktsineeritud - soovitatav 2 doosi MMR-vaktsiini vähemalt 4-nädalase intervalliga.
- Inimestele, kes on vaktsineeritud MMR-vaktsiini ühe doosiga - soovitatav korduv süst MMR-vaktsiini 1 doosiga.
- Inimestele, kes on sündinud enne 1980. aastat ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini 1 doosiga - soovitatav vaktsineerimine MMR-vaktsiini 1 doosiga.
- Inimestele, kes on sündinud ajavahemikul 1980–1992 ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini 2 doosiga - soovitatav korduv vaktsineerimine MMR-vaktsiini 1 doosiga, sh juhul, kui vähemalt 1 doosi manustamine jäi vahemikku 1980–1992.
- Inimesi, kes on sündinud pärast 1993. a ja on vaktsineeritud MMR-vaktsiini 2 doosiga - pole vaja korduvalt vaktsineerida.
Loe lähemalt Eestis mumpsi ennetamiseks kasutatava vaktsiini(Avaneb uuel vahelehel)north_east kohta.
Pneumokokknakkus
Vaktsineerimine on tasuline.
Mis on pneumokokknakkus?
Pneumokokknakkus põhjustab ägedat keskkõrva-, põskkoopa- või kopsupõletikku, aga ka veremürgistust ja ajukelmepõletikku.
Mis on pneumokokknakkus?
Pneumokokknakkus põhjustab ägedat keskkõrva-, põskkoopa- või kopsupõletikku, aga ka veremürgistust ja ajukelmepõletikku.
Kuidas diagnoositakse?
Pneumokokknakkust diagnoositakse laboratoorsete uuringute alusel.
Kuidas diagnoositakse?
Pneumokokknakkust diagnoositakse laboratoorsete uuringute alusel.
Kuidas levib?
Pneumokokk levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkusena köhimisel või aevastamisel, samuti näiteks süljega saastunud esemete kaudu. Nakkusallikas võib olla ka haigusnähtudeta bakterikandja.
Kuidas levib?
Pneumokokk levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkusena köhimisel või aevastamisel, samuti näiteks süljega saastunud esemete kaudu. Nakkusallikas võib olla ka haigusnähtudeta bakterikandja.
Haiguse kulg
Lastel on kõige sagedamad pneumokoki põhjustatud haigused äge keskkõrva- ja põskkoopa- või kopsupõletik. Samuti võivad esineda baktereemia ehk bakter-veremürgistus, meningiit ehk ajukelmepõletik, sepsis ehk veremürgistus jt haigused.
Äge keskkõrvapõletik võib esineda igas vanuses, sagedamini haigestuvad väikelapsed 6. elukuust kuni 2. eluaastani. Haigusele on iseloomulik tugev kõrvavalu, survetunne, kuulmise langus kõrvaõõnde kogunenud mäda tõttu ja kõrge palavik. Kõrvavalu taandub, kui mäda väljub kõrvast läbi kuulmekile. Lastel algab kõrvavalu tavaliselt öösel, lamavas asendis. Sageli eelneb ägedale keskkõrvapõletikule tugev nohu.
Pneumokoki põhjustatud kopsupõletik esineb tihtilugu lapseeas. Ägedale kopsupõletikule on iseloomulik järsk algus külmavärinate, palaviku ja valutorgetega haiges rindkerepooles. Lisandub piinav kuiv köha, nõrkus ja peavalu.
Kuigi pneumokokknakkusesse võib haigestuda igas vanuses, põevad nakkust sagedamini alla 2-aastased lapsed, vanemaealised ja immuunpuudulikkusega inimesed.
- Pneumokoki põhjustatud baktereemia ehk vereringenakkus esineb peamiselt alla 2-aastastel lastel. Baktereemia võib tekkida ka kopsupõletiku põdejatel, kelle organismi vastupanuvõime on nõrgestatud. Haigusele on iseloomulik kõrge palavik. Enamasti paraneb baktereemiast ravita, kuid välja võib kujuneda ka kopsu-, luu- või ajukelmepõletik (meningiit).
- Pneumokoki põhjustatud meningiit kahjustab ajukelmete ja kesknärvisüsteemi talitlust. Kõige sagedamini haigestuvad alla aasta vanused lapsed. Haiguse tunnused on kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus, teadvuse hämardumine, oksendamine ja loidus. Esineda võivad puutehellus ning valguse ja tugeva heli mittetalumine. Imikutel puuduvad tüüpilised haigustunnused, aga nad on loiud, magavad rohkem või on hoopis liiga erutatud, keelduvad söögist ja oksendavad. Esineda võivad krambid. Meningiidiga kaasnevad sageli tüsistused ja nende vältimiseks on oluline võimalikult kiire diagnoosimine ja õigel ajal alustatud ravi.
- Pneumokoki põhjustatud sepsis on veremürgistus, millega kaasneb vähemalt ühe elundi kahjustus, nt neeru- või südamepuudulikkus. Haige kehatemperatuur võib olla nii üle 38 °C kui ka alla 36 °C (hüpotermia). Sepsis on väga tõsine seisund, millele võib järgneda šokk ja surm.
Haiguse kulg
Lastel on kõige sagedamad pneumokoki põhjustatud haigused äge keskkõrva- ja põskkoopa- või kopsupõletik. Samuti võivad esineda baktereemia ehk bakter-veremürgistus, meningiit ehk ajukelmepõletik, sepsis ehk veremürgistus jt haigused.
Äge keskkõrvapõletik võib esineda igas vanuses, sagedamini haigestuvad väikelapsed 6. elukuust kuni 2. eluaastani. Haigusele on iseloomulik tugev kõrvavalu, survetunne, kuulmise langus kõrvaõõnde kogunenud mäda tõttu ja kõrge palavik. Kõrvavalu taandub, kui mäda väljub kõrvast läbi kuulmekile. Lastel algab kõrvavalu tavaliselt öösel, lamavas asendis. Sageli eelneb ägedale keskkõrvapõletikule tugev nohu.
Pneumokoki põhjustatud kopsupõletik esineb tihtilugu lapseeas. Ägedale kopsupõletikule on iseloomulik järsk algus külmavärinate, palaviku ja valutorgetega haiges rindkerepooles. Lisandub piinav kuiv köha, nõrkus ja peavalu.
Kuigi pneumokokknakkusesse võib haigestuda igas vanuses, põevad nakkust sagedamini alla 2-aastased lapsed, vanemaealised ja immuunpuudulikkusega inimesed.
- Pneumokoki põhjustatud baktereemia ehk vereringenakkus esineb peamiselt alla 2-aastastel lastel. Baktereemia võib tekkida ka kopsupõletiku põdejatel, kelle organismi vastupanuvõime on nõrgestatud. Haigusele on iseloomulik kõrge palavik. Enamasti paraneb baktereemiast ravita, kuid välja võib kujuneda ka kopsu-, luu- või ajukelmepõletik (meningiit).
- Pneumokoki põhjustatud meningiit kahjustab ajukelmete ja kesknärvisüsteemi talitlust. Kõige sagedamini haigestuvad alla aasta vanused lapsed. Haiguse tunnused on kõrge palavik, peavalu, kuklakangestus, teadvuse hämardumine, oksendamine ja loidus. Esineda võivad puutehellus ning valguse ja tugeva heli mittetalumine. Imikutel puuduvad tüüpilised haigustunnused, aga nad on loiud, magavad rohkem või on hoopis liiga erutatud, keelduvad söögist ja oksendavad. Esineda võivad krambid. Meningiidiga kaasnevad sageli tüsistused ja nende vältimiseks on oluline võimalikult kiire diagnoosimine ja õigel ajal alustatud ravi.
- Pneumokoki põhjustatud sepsis on veremürgistus, millega kaasneb vähemalt ühe elundi kahjustus, nt neeru- või südamepuudulikkus. Haige kehatemperatuur võib olla nii üle 38 °C kui ka alla 36 °C (hüpotermia). Sepsis on väga tõsine seisund, millele võib järgneda šokk ja surm.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Oluline on hoolikalt täita hügieeninõudeid: pesta käsi, vältida haigega ühiste olmeesemete (sh lusikad, tassid) kasutamist, tihti tuleb pesta ka ühises kasutuses olevaid mänguasju. Haige laps tuleb lastekollektiivist koju jätta, tagasi võib ta minna alles täiesti tervena.
Pneumokokknakkust saab ennetada vaktsineerimisega, mis annab kaitse sellest põhjustatud meningiidi ja sepsise ning osaliselt ka keskkõrva- ja kopsupõletiku vastu.
Pneumokokivastast vaktsineerimist soovitatakse alla 2 aasta vanustele lastele ning inimestele, kes põevad astmat, südamehaigust, neeruhaigust või diabeeti. Samuti tuleks vaktsineerida, kui plaanis on organi siirdamine, keskkõrvaimplantaadi paigaldamine või põrna eemaldamine.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Oluline on hoolikalt täita hügieeninõudeid: pesta käsi, vältida haigega ühiste olmeesemete (sh lusikad, tassid) kasutamist, tihti tuleb pesta ka ühises kasutuses olevaid mänguasju. Haige laps tuleb lastekollektiivist koju jätta, tagasi võib ta minna alles täiesti tervena.
Pneumokokknakkust saab ennetada vaktsineerimisega, mis annab kaitse sellest põhjustatud meningiidi ja sepsise ning osaliselt ka keskkõrva- ja kopsupõletiku vastu.
Pneumokokivastast vaktsineerimist soovitatakse alla 2 aasta vanustele lastele ning inimestele, kes põevad astmat, südamehaigust, neeruhaigust või diabeeti. Samuti tuleks vaktsineerida, kui plaanis on organi siirdamine, keskkõrvaimplantaadi paigaldamine või põrna eemaldamine.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Lisaks lastele on vaktsineerimine soovitatav:
- Kuni 64-aastastele riskirühma täiskasvanutele, kellele annustatakse PCV15 või PCV13 minimaalselt ja 8-nädalase intervalliga PPCV23 või 1 doos PCV20;
- 65-aastastele ja vanematele, kellele annustatakse PCV15 või PCV13 ja minimaalselt 1-aastase intervalliga PPCV23;
- Riskirühma kuuluvatele 65-aastastele ja vanematele, kellele annustatakse PCV15 või PCV13 ja minimaalselt 8-nädalase intervalliga PPCV23 ning 5-aastase intervalliga PPCV23 või 1 doos PCV20.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Lisaks lastele on vaktsineerimine soovitatav:
- Kuni 64-aastastele riskirühma täiskasvanutele, kellele annustatakse PCV15 või PCV13 minimaalselt ja 8-nädalase intervalliga PPCV23 või 1 doos PCV20;
- 65-aastastele ja vanematele, kellele annustatakse PCV15 või PCV13 ja minimaalselt 1-aastase intervalliga PPCV23;
- Riskirühma kuuluvatele 65-aastastele ja vanematele, kellele annustatakse PCV15 või PCV13 ja minimaalselt 8-nädalase intervalliga PPCV23 ning 5-aastase intervalliga PPCV23 või 1 doos PCV20.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Punetised
Vaktsineerimine on riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta.
Mis on punetised?
Punetised on lööbeline nakkushaigus, mida põevad peamiselt lapsed.
Mis on punetised?
Punetised on lööbeline nakkushaigus, mida põevad peamiselt lapsed.
Kuidas diagnoositakse?
Punetisi diagnoositakse laboratoorsete uuringutega.
Kuidas diagnoositakse?
Punetisi diagnoositakse laboratoorsete uuringutega.
Kuidas levib?
Nakatumine toimub inimeselt inimesele piisknakkuse (nt köhimine ja aevastamine) kaudu. Haige inimene on nakkusohtlik 4–7 päeva enne ja kuni 2 nädalat pärast lööbe teket, kusjuures kõige ohtlikumad on esimesed 5 päeva pärast lööbe avaldumist. Kaasasündinud punetiste sündroomiga (ema on nakatunud esimese 11 rasedusnädala jooksul) vastsündinud võivad viirust levitada.
Punetiste peiteperiood on 12–17 päeva, kuid peiteperiood võib kesta kuni 21. päevani.
Kuidas levib?
Nakatumine toimub inimeselt inimesele piisknakkuse (nt köhimine ja aevastamine) kaudu. Haige inimene on nakkusohtlik 4–7 päeva enne ja kuni 2 nädalat pärast lööbe teket, kusjuures kõige ohtlikumad on esimesed 5 päeva pärast lööbe avaldumist. Kaasasündinud punetiste sündroomiga (ema on nakatunud esimese 11 rasedusnädala jooksul) vastsündinud võivad viirust levitada.
Punetiste peiteperiood on 12–17 päeva, kuid peiteperiood võib kesta kuni 21. päevani.
Haiguse kulg
Haigusele on iseloomulik peenpunane (laigulis-sõlmeline) lööve nahal, palavik, suurenenud kaela- ja kuklalümfisõlmed, nohu ja köha, konjunktiviit ehk silma sidekesta põletik, peavalu ja harva liigesevalu. Nahalöövet ei pruugi tekkida 25–50% haigetel.
Haigus kulgeb täiskasvanutel raskemini kui lastel, naistel võib tüsistusena tekkida artriit ehk liigesepõletik ja/või entsefaliit ehk ajupõletik.
Kaasasündinud punetisi iseloomustavad loote nakatumisest põhjustatud sünnieelsed kahjustused. Kui rase naine nakatub punetistesse, võib rasedus lõppeda abordi või loote surmaga.
Kaasasündinud punetiste sündroomiga kaasnevad sageli südame ja silmade väärarengud. Need võivad põhjustada ka mikrotsefaaliat (ajukahjustus ja pisike pea), vaimset alaarengut, kurtust, trombotsütopeeniat (vereliistakute vähesus), maksa ja põrna suurenemist, kopsupõletikku, südamelihase põletikku, südamelihase kärbumist ning luude kahjustusi. Kaasasündinud punetistest põhjustatud kahjustused ei pruugi ilmneda imikueas, vaid võivad avalduda hiljem (nt silma võrkkesta irdumine, glaukoom ehk roheline kae, 1. tüüpi diabeet, kuulmise nõrgenemine).
Haiguse kulg
Haigusele on iseloomulik peenpunane (laigulis-sõlmeline) lööve nahal, palavik, suurenenud kaela- ja kuklalümfisõlmed, nohu ja köha, konjunktiviit ehk silma sidekesta põletik, peavalu ja harva liigesevalu. Nahalöövet ei pruugi tekkida 25–50% haigetel.
Haigus kulgeb täiskasvanutel raskemini kui lastel, naistel võib tüsistusena tekkida artriit ehk liigesepõletik ja/või entsefaliit ehk ajupõletik.
Kaasasündinud punetisi iseloomustavad loote nakatumisest põhjustatud sünnieelsed kahjustused. Kui rase naine nakatub punetistesse, võib rasedus lõppeda abordi või loote surmaga.
Kaasasündinud punetiste sündroomiga kaasnevad sageli südame ja silmade väärarengud. Need võivad põhjustada ka mikrotsefaaliat (ajukahjustus ja pisike pea), vaimset alaarengut, kurtust, trombotsütopeeniat (vereliistakute vähesus), maksa ja põrna suurenemist, kopsupõletikku, südamelihase põletikku, südamelihase kärbumist ning luude kahjustusi. Kaasasündinud punetistest põhjustatud kahjustused ei pruugi ilmneda imikueas, vaid võivad avalduda hiljem (nt silma võrkkesta irdumine, glaukoom ehk roheline kae, 1. tüüpi diabeet, kuulmise nõrgenemine).
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Punetised on vaktsineerimisega välditav nakkushaigus. Vaktsineerimise põhieesmärk on kaasasündinud punetiste ennetamine. Eestis kasutatav vaktsiin annab kaitse ka mumpsi ja leetrite vastu.
Pärast punetiste põdemist või nende vastu vaktsineerimist tekib pikaajaline immuunsus.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Soovitusik seni vaktsineerimata või osaliselt vaktsineeritud täiskasvanutele.
Annustamine
- Inimestele, kes ei ole haigust põdenud ja keda ei ole vaktsineeritud - soovitatav 2 doosi MMR-vaktsiini vähemalt 4-nädalase intervalliga.
- Inimestele, kes on vaktsineeritud MMR-vaktsiini ühe doosiga - soovitatav korduv süst MMR-vaktsiini 1 doosiga.
- Inimestele, kes on sündinud enne 1980. aastat ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini 1 doosiga - soovitatav vaktsineerimine MMR-vaktsiini 1 doosiga.
- Inimestele, kes on sündinud ajavahemikul 1980–1992 ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini 2 doosiga - soovitatav korduv vaktsineerimine MMR-vaktsiini 1 doosiga, sh juhul, kui vähemalt 1 doosi manustamine jäi vahemikku 1980–1992.
- Inimesi, kes on sündinud pärast 1993. a ja on vaktsineeritud MMR-vaktsiini 2 doosiga - pole vaja korduvalt vaktsineerida.
Loe lähemalt Eestis punetiste ennetamiseks kasutatava vaktsiini(Avaneb uuel vahelehel)north_east kohta.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Punetised on vaktsineerimisega välditav nakkushaigus. Vaktsineerimise põhieesmärk on kaasasündinud punetiste ennetamine. Eestis kasutatav vaktsiin annab kaitse ka mumpsi ja leetrite vastu.
Pärast punetiste põdemist või nende vastu vaktsineerimist tekib pikaajaline immuunsus.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Soovitusik seni vaktsineerimata või osaliselt vaktsineeritud täiskasvanutele.
Annustamine
- Inimestele, kes ei ole haigust põdenud ja keda ei ole vaktsineeritud - soovitatav 2 doosi MMR-vaktsiini vähemalt 4-nädalase intervalliga.
- Inimestele, kes on vaktsineeritud MMR-vaktsiini ühe doosiga - soovitatav korduv süst MMR-vaktsiini 1 doosiga.
- Inimestele, kes on sündinud enne 1980. aastat ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini 1 doosiga - soovitatav vaktsineerimine MMR-vaktsiini 1 doosiga.
- Inimestele, kes on sündinud ajavahemikul 1980–1992 ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini 2 doosiga - soovitatav korduv vaktsineerimine MMR-vaktsiini 1 doosiga, sh juhul, kui vähemalt 1 doosi manustamine jäi vahemikku 1980–1992.
- Inimesi, kes on sündinud pärast 1993. a ja on vaktsineeritud MMR-vaktsiini 2 doosiga - pole vaja korduvalt vaktsineerida.
Loe lähemalt Eestis punetiste ennetamiseks kasutatava vaktsiini(Avaneb uuel vahelehel)north_east kohta.
Poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi
Vaktsineerimine on riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta.
Mis on poliomüeliit?
Poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi on viiruslik nakkushaigus, mis väljendub lihaste halvatusena.
Mis on poliomüeliit?
Poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi on viiruslik nakkushaigus, mis väljendub lihaste halvatusena.
Kuidas diagnoositakse?
Poliomüeliiti diagnoosib arst spetsiifiliste haigustunnuste alusel (palavik, meningiidi- ja halvatussümptomid), lisaks tehakse laboratoorsed uuringud.
Kuidas diagnoositakse?
Poliomüeliiti diagnoosib arst spetsiifiliste haigustunnuste alusel (palavik, meningiidi- ja halvatussümptomid), lisaks tehakse laboratoorsed uuringud.
Kuidas levib?
Haiguse tekitaja on polioviirus, mis talub hästi ekstreemseid tingimusi, nt külmutamist. Viirus püsib nakatamisvõimelisena nii mao madala pH-taseme juures kui ka väljaspool organismi (nt vees kuni 100 päeva, roojas kuni 6 kuud). Viirus hävib keetmisel, UV-kiirguse ja desinfitseerivate vahendite toimel.
Nakatumine toimub peamiselt saastunud toidu, vee ja pindade kaudu. Viirus levib fekaal-oraalselt; harvadel juhtudel ka ülemiste hingamisteede sekreediga. Viiruse peiteperiood on 3–25, keskmiselt 7–11 päeva.
Riskirühma kuuluvad peamiselt kuni 5-aastased lapsed, kuid haigestuda võivad ka täiskasvanud.
Kuidas levib?
Haiguse tekitaja on polioviirus, mis talub hästi ekstreemseid tingimusi, nt külmutamist. Viirus püsib nakatamisvõimelisena nii mao madala pH-taseme juures kui ka väljaspool organismi (nt vees kuni 100 päeva, roojas kuni 6 kuud). Viirus hävib keetmisel, UV-kiirguse ja desinfitseerivate vahendite toimel.
Nakatumine toimub peamiselt saastunud toidu, vee ja pindade kaudu. Viirus levib fekaal-oraalselt; harvadel juhtudel ka ülemiste hingamisteede sekreediga. Viiruse peiteperiood on 3–25, keskmiselt 7–11 päeva.
Riskirühma kuuluvad peamiselt kuni 5-aastased lapsed, kuid haigestuda võivad ka täiskasvanud.
Haiguse kulg
Haigus võib kulgeda mitmesuguse raskusastmega. Tavaliselt algab see järsu palavikuga (38–40 °C) ning peavalu, loiduse, halva enesetunde, isutuse või oksendamisega. Sageli tekib ka nohu, kõhuvalu, kõhulahtisus või -kinnisus ja vererõhu langus.
Tüüpilised on valud eri kehapiirkondades, eriti seljas, lülisambas ning pea või seljalihaste painutamisel. Sageli esinevad valud just nendes jäsemetes, kus hiljem kujuneb välja halvatus. Ligi veerand halvatusega haigetest jääb invaliidiks, haigus võib lõppeda ka surmaga.
Mõnel patsiendil tekivad ka meningiaalsed sümptomid, võivad esineda lihasspasmid, käte ja jalgade värinad. Halvatuse-eelne periood kestab 2 kuni 5 päeva, seejärel palavik langeb ja äkki tekib lõtv halvatus, millega võib kaasneda uus palavikulaine. Enamasti kahjustuvad jalgade ning harvem käe-, kaela- ja kehatüvelihased.
Haigestumisel võivad tekkida neelamis-, hingamis- ja kõnehäired, kopsu- või ajupõletik (entsefaliit).
Paranemisperioodil taanduvad peavalu, halb enesetunne jt haigusnähud, kuid lõtv halvatus jääb.
Haiguse kulg
Haigus võib kulgeda mitmesuguse raskusastmega. Tavaliselt algab see järsu palavikuga (38–40 °C) ning peavalu, loiduse, halva enesetunde, isutuse või oksendamisega. Sageli tekib ka nohu, kõhuvalu, kõhulahtisus või -kinnisus ja vererõhu langus.
Tüüpilised on valud eri kehapiirkondades, eriti seljas, lülisambas ning pea või seljalihaste painutamisel. Sageli esinevad valud just nendes jäsemetes, kus hiljem kujuneb välja halvatus. Ligi veerand halvatusega haigetest jääb invaliidiks, haigus võib lõppeda ka surmaga.
Mõnel patsiendil tekivad ka meningiaalsed sümptomid, võivad esineda lihasspasmid, käte ja jalgade värinad. Halvatuse-eelne periood kestab 2 kuni 5 päeva, seejärel palavik langeb ja äkki tekib lõtv halvatus, millega võib kaasneda uus palavikulaine. Enamasti kahjustuvad jalgade ning harvem käe-, kaela- ja kehatüvelihased.
Haigestumisel võivad tekkida neelamis-, hingamis- ja kõnehäired, kopsu- või ajupõletik (entsefaliit).
Paranemisperioodil taanduvad peavalu, halb enesetunne jt haigusnähud, kuid lõtv halvatus jääb.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Haiguse vältimiseks tuleb täita hügieenireegleid ja tugevdada organismi vastupanuvõimet.
Poliomüeliidi vastu vaktsineeritakse lapsi vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale. Eestis kasutatav vaktsiin annab lisaks poliomüeliidile kaitse ka difteeria, teetanuse, läkaköha, Hib-nakkuse ja B-viirushepatiidi vastu.
Üldjuhul täiskasvanuid ei vaktsineerita, v.a juhul, kui nad kuuluvad riskirühma, nt reisivad poliomüeliidi levikuga riikidesse, puutuvad viirusega kokku tööülesandeid täites või kahtlustatakse nende lähedastel poliomüeliiti.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Soovitusik seni vaktsineerimata täiskasvanutele.
Annustamine
3 annust IPV-vaktsiini (intervall 0, 2 ja 8 kuud); teatud riikidesse reisimisel revaktsineerida 18. kuul.
Loe lähemalt Eestis poliomüeliidi ennetamiseks kasutatava vaktsiini(Avaneb uuel vahelehel)north_east kohta.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Haiguse vältimiseks tuleb täita hügieenireegleid ja tugevdada organismi vastupanuvõimet.
Poliomüeliidi vastu vaktsineeritakse lapsi vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale. Eestis kasutatav vaktsiin annab lisaks poliomüeliidile kaitse ka difteeria, teetanuse, läkaköha, Hib-nakkuse ja B-viirushepatiidi vastu.
Üldjuhul täiskasvanuid ei vaktsineerita, v.a juhul, kui nad kuuluvad riskirühma, nt reisivad poliomüeliidi levikuga riikidesse, puutuvad viirusega kokku tööülesandeid täites või kahtlustatakse nende lähedastel poliomüeliiti.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Soovitusik seni vaktsineerimata täiskasvanutele.
Annustamine
3 annust IPV-vaktsiini (intervall 0, 2 ja 8 kuud); teatud riikidesse reisimisel revaktsineerida 18. kuul.
Loe lähemalt Eestis poliomüeliidi ennetamiseks kasutatava vaktsiini(Avaneb uuel vahelehel)north_east kohta.
Puukentsefaliit
Vaktsineerimine on tasuline.
Mis on puukentsefaliit?
Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Haigus võib kulgeda raskelt ja haarata kesknärvisüsteemi, põhjustades tüsistusi (nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid, jäsemete halvatust jm).
Mis on puukentsefaliit?
Puukentsefaliit on puukidega leviv viiruslik nakkushaigus. Haigus võib kulgeda raskelt ja haarata kesknärvisüsteemi, põhjustades tüsistusi (nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid, jäsemete halvatust jm).
Kuidas diagnoositakse?
Puukentsefaliiti diagnoositakse haiguse sümptomite, puugihammustuse olemasolu ja laboratoorsete uuringutega.
Kuidas diagnoositakse?
Puukentsefaliiti diagnoositakse haiguse sümptomite, puugihammustuse olemasolu ja laboratoorsete uuringutega.
Kuidas levib?
Inimene nakatub viirust kandva puugi hammustusest. Kuna viiruse edasikandjad on puugid, siis mõjutab haigestumist nende geograafiline levik ja hooajaline aktiivsus aprillist oktoobrini.
Kuidas levib?
Inimene nakatub viirust kandva puugi hammustusest. Kuna viiruse edasikandjad on puugid, siis mõjutab haigestumist nende geograafiline levik ja hooajaline aktiivsus aprillist oktoobrini.
Haiguse kulg
Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mille kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasvaluga. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ja seejärel kaovad.
Kolmandikul nakatunutest võib viirus tungida ajju ja põhjustada meningiiti (ajukelmepõletik) või meningoentsefaliiti (aju- ja ajukelmepõletik). Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Enamik haigetest paraneb, kuid tüsistused võivad jääda, nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatus, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Haigus võib lõppeda ka surmaga.
Haiguse kulg
Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mille kulg on sageli kahefaasiline. Esimeses faasis võivad nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasvaluga. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ja seejärel kaovad.
Kolmandikul nakatunutest võib viirus tungida ajju ja põhjustada meningiiti (ajukelmepõletik) või meningoentsefaliiti (aju- ja ajukelmepõletik). Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Enamik haigetest paraneb, kuid tüsistused võivad jääda, nt tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatus, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm. Haigus võib lõppeda ka surmaga.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Puugihammustuse vältimiseks:
- tuleb kanda heledaid pikkade varrukatega riideid, et puuke varakult märgata, ning panna püksisääred sokkide ja/või kummikute sisse;
- tuleb kasutada putukatõrjevahendeid;
- tuleb kontrollida pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kogu keha, sh kõrvataguseid, kaenlaaluseid jt kehapiirkondi.
Puukentsefaliidi vastu saab täiskasvanuid ja lapsi kaitsta vaktsineerimisega. Vaktsineerimise põhikuur koosneb kolmest doosist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte doosi on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust.
Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitused revaktsineerimise kohta:
- esimene kordusvaktsineerimine 3 aastat pärast 3. doosi,
- edasine revaktsineerimine:
- noorematele ja kuni 50-aastastele eelnevast doosist 10 aastat hiljem,
- 50–60-aastastele eelnevast doosist 5 aastat hiljem,
- 60-aastastele eelnevast doosist 3 aastat hiljem.
Vaktsineeritakse vähemalt 1-aastaseid lapsi.
Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ja ravitakse vaid sümptomeid. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb välja eluaegne immuunsus.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Puugihammustuse vältimiseks:
- tuleb kanda heledaid pikkade varrukatega riideid, et puuke varakult märgata, ning panna püksisääred sokkide ja/või kummikute sisse;
- tuleb kasutada putukatõrjevahendeid;
- tuleb kontrollida pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kogu keha, sh kõrvataguseid, kaenlaaluseid jt kehapiirkondi.
Puukentsefaliidi vastu saab täiskasvanuid ja lapsi kaitsta vaktsineerimisega. Vaktsineerimise põhikuur koosneb kolmest doosist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte doosi on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust.
Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitused revaktsineerimise kohta:
- esimene kordusvaktsineerimine 3 aastat pärast 3. doosi,
- edasine revaktsineerimine:
- noorematele ja kuni 50-aastastele eelnevast doosist 10 aastat hiljem,
- 50–60-aastastele eelnevast doosist 5 aastat hiljem,
- 60-aastastele eelnevast doosist 3 aastat hiljem.
Vaktsineeritakse vähemalt 1-aastaseid lapsi.
Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi ja ravitakse vaid sümptomeid. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb välja eluaegne immuunsus.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Rotaviirusenteriit
Vaktsineerimine on riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta.
Mis on rotaviirusenteriit?
Rotaviirusenteriit on viiruslik soolenakkus.
Mis on rotaviirusenteriit?
Rotaviirusenteriit on viiruslik soolenakkus.
Kuidas diagnoositakse?
Rotaviirusenteriiti diagnoositakse laboratoorsete uuringutega.
Kuidas diagnoositakse?
Rotaviirusenteriiti diagnoositakse laboratoorsete uuringutega.
Kuidas levib?
Haigust esineb sagedamini talvel ja kevadel. Rotaviirusnakkus levib kergesti inimeselt inimesele haige väljaheitega saastunud käte, toidu või veega ja osalt piisknakkusena (nt köhides ja aevastades). Tegemist on kõige sagedasema laste soolenakkusega maailmas, kuid haigestuda võivad ka täiskasvanud. Enamik lastest põeb seda esimese 2–3 eluaasta jooksul ning kõige enam haigestutakse 6–24 kuu vanuses. Rotaviirusenteriit esineb nii üksikjuhtudena kui ka puhangutena kollektiivides.
Nakkuse võib saada kokkupuutest nakatunud inimese väljaheitega (nt saastunud käed), ka siis, kui tal endal pole haigusnähud veel ilmnenud, ohtlik periood kestab 10–21 päeva alates haiguse algusest. Viirusega saastunud esemed on nakkusohtlikud mitu päeva. Rotaviirused säilivad hästi pindadel, kätel, joogivees ja kuumtöötlemata toidus ning hävivad desinfitseerivate klooriühendite toimel.
Kuidas levib?
Haigust esineb sagedamini talvel ja kevadel. Rotaviirusnakkus levib kergesti inimeselt inimesele haige väljaheitega saastunud käte, toidu või veega ja osalt piisknakkusena (nt köhides ja aevastades). Tegemist on kõige sagedasema laste soolenakkusega maailmas, kuid haigestuda võivad ka täiskasvanud. Enamik lastest põeb seda esimese 2–3 eluaasta jooksul ning kõige enam haigestutakse 6–24 kuu vanuses. Rotaviirusenteriit esineb nii üksikjuhtudena kui ka puhangutena kollektiivides.
Nakkuse võib saada kokkupuutest nakatunud inimese väljaheitega (nt saastunud käed), ka siis, kui tal endal pole haigusnähud veel ilmnenud, ohtlik periood kestab 10–21 päeva alates haiguse algusest. Viirusega saastunud esemed on nakkusohtlikud mitu päeva. Rotaviirused säilivad hästi pindadel, kätel, joogivees ja kuumtöötlemata toidus ning hävivad desinfitseerivate klooriühendite toimel.
Haiguse kulg
Haigusnähud ilmnevad 1–3 päeva pärast nakatumist ja kestavad 4–6 päeva, harva kauem. Haigus algab palaviku, kõhuvalu, oksendamise ja järsku tekkiva vesise kõhulahtisusega. Väikelastel võib kiiresti tekkida ohtlik vedelikuvaegus, mille tõttu ta vajab haiglaravi.
Täiskasvanutel võivad välja kujuneda samad haigusnähud, kuid sagedamini põevad nad haigust väheste nähtudega kerges vormis.
Haiguse kulg
Haigusnähud ilmnevad 1–3 päeva pärast nakatumist ja kestavad 4–6 päeva, harva kauem. Haigus algab palaviku, kõhuvalu, oksendamise ja järsku tekkiva vesise kõhulahtisusega. Väikelastel võib kiiresti tekkida ohtlik vedelikuvaegus, mille tõttu ta vajab haiglaravi.
Täiskasvanutel võivad välja kujuneda samad haigusnähud, kuid sagedamini põevad nad haigust väheste nähtudega kerges vormis.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Väikelastel saab haigust ennetada vaktsineerimisega. See aitab vähendada viiruse levikut ka lastekollektiivis (lasteaed, lastehoid jne).
Kuna rotaviirusnakkus levib peamiselt tiheda igapäevase kontakti kaudu, siis tuleb väikelastega peredes ja lasteasutustes järgida hoolega hügieeninõudeid. Toidu valmistamisel ja söömisel peab kinni pidama puhtusenõuetest, kuumtöötlemist vajavaid toiduaineid tuleb korralikult kuumutada ja kahtluse korral joogivett keeta.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehel(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Väikelastel saab haigust ennetada vaktsineerimisega. See aitab vähendada viiruse levikut ka lastekollektiivis (lasteaed, lastehoid jne).
Kuna rotaviirusnakkus levib peamiselt tiheda igapäevase kontakti kaudu, siis tuleb väikelastega peredes ja lasteasutustes järgida hoolega hügieeninõudeid. Toidu valmistamisel ja söömisel peab kinni pidama puhtusenõuetest, kuumtöötlemist vajavaid toiduaineid tuleb korralikult kuumutada ja kahtluse korral joogivett keeta.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehel(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Teetanus ehk kangestuskramptõbi
Vaktsineerimine on riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta.
Mis on teetanus?
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustavad lihaskrambid.
Mis on teetanus?
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustavad lihaskrambid.
Kuidas diagnoositakse?
Diagnoos määratakse iseloomulike haigustunnuste alusel. Vajadusel tehakse laboratoorsed uuringud.
Kuidas diagnoositakse?
Diagnoos määratakse iseloomulike haigustunnuste alusel. Vajadusel tehakse laboratoorsed uuringud.
Kuidas levib?
Teetanust põhjustab pinnases, nt mullas, kõdus, sõnnikus ja tolmus asuv bakter. Teetanuse oht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade ning nahka läbivate pindude, aga ka putuka ja looma hammustusega. Haiguse põhjuseks võivad olla ka teetanuse tekitajaga saastunud kroonilised haavandid. Arengumaades esineb ka kaasasündinud teetanust, st vastsündinu saab teetanuse emalt ning see päädib enamasti surmaga.
Teetanus ei levi inimeselt inimesele, seetõttu on haige teistele ohutu.
Kuidas levib?
Teetanust põhjustab pinnases, nt mullas, kõdus, sõnnikus ja tolmus asuv bakter. Teetanuse oht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade ning nahka läbivate pindude, aga ka putuka ja looma hammustusega. Haiguse põhjuseks võivad olla ka teetanuse tekitajaga saastunud kroonilised haavandid. Arengumaades esineb ka kaasasündinud teetanust, st vastsündinu saab teetanuse emalt ning see päädib enamasti surmaga.
Teetanus ei levi inimeselt inimesele, seetõttu on haige teistele ohutu.
Haiguse kulg
Teetanuse peiteperiood on 1–21 (keskmiselt 7) päeva.
Haigusele on iseloomulik suurenenud lihastoonus ja krambid. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste krambiga, millele järgnevad neelamisraskused ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.
Teetanust põhjustab juba väga väike kogus toksiini. Pärast haiguse läbipõdemist immuunsust ei teki, mis tähendab, et järgmisest haigestumisest hoidumiseks on vaja ennast uuesti vaktsineerida.
Haiguse kulg
Teetanuse peiteperiood on 1–21 (keskmiselt 7) päeva.
Haigusele on iseloomulik suurenenud lihastoonus ja krambid. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste krambiga, millele järgnevad neelamisraskused ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga.
Teetanust põhjustab juba väga väike kogus toksiini. Pärast haiguse läbipõdemist immuunsust ei teki, mis tähendab, et järgmisest haigestumisest hoidumiseks on vaja ennast uuesti vaktsineerida.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Teetanus on vaktsineerimisega välditav nakkushaigus. Pärast vaktsineerimist kestab immuunsus 5–10 aastat.
Laste immuniseerimiseks kasutatakse liitvaktsiini, mis annab lisaks teetanusele kaitse ka difteeria, läkaköha, poliomüeliidi (lastehalvatustõve), B-viirushepatiidi ja hemofiilusnakkuse (meningiit ehk mädane ajukelmepõletik) vastu. Noorukite vaktsineerimiseks kasutatakse difteeria-teetanuse-läkaköha liitvaktsiini.
Täiskasvanute korduvvaktsineerimine on soovitatav iga kümne aasta järel ning selleks kasutatakse difteeria-teetanuse liitvaktsiini. Täiskasvanute vaktsineerimine perearsti juures või vaktsineerimiskabinettides on tasuta.
Pinnase või sõnniku/roojaga saastunud haavade, sh laske-, külmumis-, muljumishaavade ja muude taoliste traumade korral tuleks pöörduda difteeria-teetanuse liitvaktsiini saamiseks arsti poole.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Ka täiskasvanuid vaktsineeritakse tasuta. Vaktsineerida tuleb uuesti iga 10 aasta järel.
Annustamine
- 1 doos dT-vaktsiini iga 10 aasta järel.
Loe lähemalt alates 2018. aastast Eestis kasutusel oleva difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi vaktsiini(Avaneb uuel vahelehel)north_east kohta.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Teetanus on vaktsineerimisega välditav nakkushaigus. Pärast vaktsineerimist kestab immuunsus 5–10 aastat.
Laste immuniseerimiseks kasutatakse liitvaktsiini, mis annab lisaks teetanusele kaitse ka difteeria, läkaköha, poliomüeliidi (lastehalvatustõve), B-viirushepatiidi ja hemofiilusnakkuse (meningiit ehk mädane ajukelmepõletik) vastu. Noorukite vaktsineerimiseks kasutatakse difteeria-teetanuse-läkaköha liitvaktsiini.
Täiskasvanute korduvvaktsineerimine on soovitatav iga kümne aasta järel ning selleks kasutatakse difteeria-teetanuse liitvaktsiini. Täiskasvanute vaktsineerimine perearsti juures või vaktsineerimiskabinettides on tasuta.
Pinnase või sõnniku/roojaga saastunud haavade, sh laske-, külmumis-, muljumishaavade ja muude taoliste traumade korral tuleks pöörduda difteeria-teetanuse liitvaktsiini saamiseks arsti poole.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Ka täiskasvanuid vaktsineeritakse tasuta. Vaktsineerida tuleb uuesti iga 10 aasta järel.
Annustamine
- 1 doos dT-vaktsiini iga 10 aasta järel.
Loe lähemalt alates 2018. aastast Eestis kasutusel oleva difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi vaktsiini(Avaneb uuel vahelehel)north_east kohta.
Tuberkuloos
Vaktsineerimine on riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta.
Mis on tuberkuloos?
Tuberkuloos on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt. Haigus tabab eeskätt kopse ja lümfisõlmi, kuid võib kahjustada ka luid, liigeseid, kuseteid, suguelundeid, soolestikku jm.
Mis on tuberkuloos?
Tuberkuloos on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt. Haigus tabab eeskätt kopse ja lümfisõlmi, kuid võib kahjustada ka luid, liigeseid, kuseteid, suguelundeid, soolestikku jm.
Kuidas diagnoositakse?
Tuberkuloosi diagnoositakse laboratoorsete, röntgen- või kompuuteruuringu ja haigustunnuste alusel.
Kuidas diagnoositakse?
Tuberkuloosi diagnoositakse laboratoorsete, röntgen- või kompuuteruuringu ja haigustunnuste alusel.
Kuidas levib?
Tuberkuloosibakterid levivad põhiliselt õhu kaudu rögapiiskadega (nn köhiv inimene, kel on lahtine kopsutuberkuloos) või õhk-tolmnakkusena. Viimase puhul satuvad haigustekitajad esmalt pindadele, riietele või esemetele, kuivavad siis ning tõusevad õhu liikumisel taas lendu. Harva võib nakatuda seedetrakti või vigastatud naha ja limaskestade kaudu.
Tuberkuloosi haigustekitaja võib peituda organismis aastakümneid, enne kui järgneb haigestumine. Suurimas ohus on haigega lähedalt kokku puutuvad inimesed. Haigestumisel mängib rolli organismi üldseisund – haigestumist soodustab vaegtoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused ja immuunpuudulikkus (sh HIV).
Tuberkuloosi tekitavad bakterid võivad pimedas ruumis säilitada eluvõime kuivanud eritistes kuni aasta, aga hävivad otsese päikesevalguse toimel u 1,5 tunniga. Bakterid on küllaltki vastupidavad ka desinfitseerivate ainete suhtes, samas kui intensiivne ultraviolettkiirgus hävitab need 2–3 minutiga.
Kuidas levib?
Tuberkuloosibakterid levivad põhiliselt õhu kaudu rögapiiskadega (nn köhiv inimene, kel on lahtine kopsutuberkuloos) või õhk-tolmnakkusena. Viimase puhul satuvad haigustekitajad esmalt pindadele, riietele või esemetele, kuivavad siis ning tõusevad õhu liikumisel taas lendu. Harva võib nakatuda seedetrakti või vigastatud naha ja limaskestade kaudu.
Tuberkuloosi haigustekitaja võib peituda organismis aastakümneid, enne kui järgneb haigestumine. Suurimas ohus on haigega lähedalt kokku puutuvad inimesed. Haigestumisel mängib rolli organismi üldseisund – haigestumist soodustab vaegtoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused ja immuunpuudulikkus (sh HIV).
Tuberkuloosi tekitavad bakterid võivad pimedas ruumis säilitada eluvõime kuivanud eritistes kuni aasta, aga hävivad otsese päikesevalguse toimel u 1,5 tunniga. Bakterid on küllaltki vastupidavad ka desinfitseerivate ainete suhtes, samas kui intensiivne ultraviolettkiirgus hävitab need 2–3 minutiga.
Haiguse kulg
Haiguse peiteperiood on 2–12 nädalat. Haiguse variatsioonidest esineb sagedamini kopsutuberkuloosi, harvem igasuguseid kopsuväliseid vorme, nt kesknärvisüsteemi tuberkuloosi.
Tuberkuloosi sümptomid sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud. Kopsutuberkuloosi kõige sagedasem sümptom on üle 3 nädala kestev köha, millega võib kaasneda rögaeritus või ka veriköha ning valu rindkeres. Teised sagedasemad haigustunnused on palavik, öine higistamine, külmavärinad, isu- ja kaalulangus ning väsimus. Vahel võib tuberkuloos kulgeda ka ilma sümptomiteta.
Tuberkuloos on enamasti ravitav haigus, kui see avastatakse õigel ajal ja ravi on järjepidev. Haiguse vastu võideldakse antibiootikumidega ja ravi kestab 6–24 kuud. Kui ravi ei ole järjepidev, võib haigust tekitaval bakteril välja kujuneda resistentsus (ravimitele mitte allumine) kasutatavate ravimite suhtes. Multiresistentsed tuberkuloosivormid alluvad väga raskesti ravile ja nii kestab haigus väga kaua. Ravimresistentsuse omandanud haigustekitaja võib edasi kanduda ka teistele inimestele.
Haiguse kulg
Haiguse peiteperiood on 2–12 nädalat. Haiguse variatsioonidest esineb sagedamini kopsutuberkuloosi, harvem igasuguseid kopsuväliseid vorme, nt kesknärvisüsteemi tuberkuloosi.
Tuberkuloosi sümptomid sõltuvad sellest, milline elund on haigusest haaratud. Kopsutuberkuloosi kõige sagedasem sümptom on üle 3 nädala kestev köha, millega võib kaasneda rögaeritus või ka veriköha ning valu rindkeres. Teised sagedasemad haigustunnused on palavik, öine higistamine, külmavärinad, isu- ja kaalulangus ning väsimus. Vahel võib tuberkuloos kulgeda ka ilma sümptomiteta.
Tuberkuloos on enamasti ravitav haigus, kui see avastatakse õigel ajal ja ravi on järjepidev. Haiguse vastu võideldakse antibiootikumidega ja ravi kestab 6–24 kuud. Kui ravi ei ole järjepidev, võib haigust tekitaval bakteril välja kujuneda resistentsus (ravimitele mitte allumine) kasutatavate ravimite suhtes. Multiresistentsed tuberkuloosivormid alluvad väga raskesti ravile ja nii kestab haigus väga kaua. Ravimresistentsuse omandanud haigustekitaja võib edasi kanduda ka teistele inimestele.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Eestis saab vastsündinuid ja imikuid vaktsineerida tuberkuloosi vastu vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale. Vaktsiin annab immuunsuse 15 aastaks.
Vaktsiini roll täiskasvanute kopsutuberkuloosi vältimisel vajab veel täiendavaid uuringuid.
Loe lähemalt Eestis tuberkuloosi ennetamiseks kasutatava vaktsiini(Avaneb uuel vahelehel)north_east kohta.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Eestis saab vastsündinuid ja imikuid vaktsineerida tuberkuloosi vastu vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale. Vaktsiin annab immuunsuse 15 aastaks.
Vaktsiini roll täiskasvanute kopsutuberkuloosi vältimisel vajab veel täiendavaid uuringuid.
Loe lähemalt Eestis tuberkuloosi ennetamiseks kasutatava vaktsiini(Avaneb uuel vahelehel)north_east kohta.
Tuulerõuged
Vaktsineerimine on tasuline.
Mis on tuulerõuged?
Tuulerõuged on villilise nahalööbega laialt levinud viiruslik nakkushaigus.
Mis on tuulerõuged?
Tuulerõuged on villilise nahalööbega laialt levinud viiruslik nakkushaigus.
Kuidas diagnoositakse?
Tuulerõugeid diagnoositakse kliinilise pildi ehk haigustunnuste alusel.
Kuidas diagnoositakse?
Tuulerõugeid diagnoositakse kliinilise pildi ehk haigustunnuste alusel.
Kuidas levib?
Tuulerõuged levivad inimeselt inimesele piisknakkuse teel, samuti on ohtlik kokku puutuda villide eritisega. Nakatumine toimub haigega samas ruumis viibimisel õhu kaudu, kuid viirus võib edasi kanduda ka suuremate vahemaade, nt naaberruumi, koridori ja trepikodade kaudu. Kui peres esineb üks haigusjuhtum, siis haigestuvad suure tõenäosusega ka teised inimesed (kui nad ei ole viirust veel põdenud. Kõige vastuvõtlikumad on kuni 10-aastased lapsed.
Haige on nakkusohtlik 1–2 päeva enne villilise nahalööbe ilmumist ja kuni koorikute eemaldumiseni. Nakkusallikaks võivad olla ka vöötohatisega nakatunud haiged, sest tuulerõugete viirus on sellega identne. Haigestumist esineb kõige enam talvel ja kevadel.
Viirus elab ja paljuneb ainult inimorganismis, väljaspool seda säilib see süljepiiskades 10–15 minutit ning hävib kiiresti otsese päikesevalguse käes.
Pärast tuulerõugete läbipõdemist kujuneb välja eluaegne immuunsus.
Kuidas levib?
Tuulerõuged levivad inimeselt inimesele piisknakkuse teel, samuti on ohtlik kokku puutuda villide eritisega. Nakatumine toimub haigega samas ruumis viibimisel õhu kaudu, kuid viirus võib edasi kanduda ka suuremate vahemaade, nt naaberruumi, koridori ja trepikodade kaudu. Kui peres esineb üks haigusjuhtum, siis haigestuvad suure tõenäosusega ka teised inimesed (kui nad ei ole viirust veel põdenud. Kõige vastuvõtlikumad on kuni 10-aastased lapsed.
Haige on nakkusohtlik 1–2 päeva enne villilise nahalööbe ilmumist ja kuni koorikute eemaldumiseni. Nakkusallikaks võivad olla ka vöötohatisega nakatunud haiged, sest tuulerõugete viirus on sellega identne. Haigestumist esineb kõige enam talvel ja kevadel.
Viirus elab ja paljuneb ainult inimorganismis, väljaspool seda säilib see süljepiiskades 10–15 minutit ning hävib kiiresti otsese päikesevalguse käes.
Pärast tuulerõugete läbipõdemist kujuneb välja eluaegne immuunsus.
Haiguse kulg
Tuulerõugete peiteperiood on 7–21 (keskmiselt 14–16) päeva. Haigus algab 1–2 päeva kestvate hingamisteid puudutavate nähtudega (nt kerge nohu, kurgukipitus) ja palavikuga. Seejärel tekib sõlmelis-villiline lööve.
Lööbe elemendid võivad olla erinevad ja esineda kehal ühel ajal. Lapsed põevad tuulerõugeid üldjuhul vähema lööbega, nt väikelastel võib olla ainult paar täpikest. Täiskasvanud põevad tuulerõugeid tunduvalt raskemalt, neil võib villide arv ulatuda üle 500.
Lööve levib tavaliselt juustega kaetud peanahalt, kaelalt ja näolt asümmeetriliselt üle kogu keha. Ville võib leiduda ka silmade, suu ja genitaalide limaskestal. Tuulerõugete lööve sügeleb tugevalt, põhjustades ebamugavustunnet ning unehäireid.
Haiguse tüsistustena võib tekkida naha- või kopsupõletik ja raskemate vormide korral entsefaliit ehk ajupõletik.
Haiguse kulg
Tuulerõugete peiteperiood on 7–21 (keskmiselt 14–16) päeva. Haigus algab 1–2 päeva kestvate hingamisteid puudutavate nähtudega (nt kerge nohu, kurgukipitus) ja palavikuga. Seejärel tekib sõlmelis-villiline lööve.
Lööbe elemendid võivad olla erinevad ja esineda kehal ühel ajal. Lapsed põevad tuulerõugeid üldjuhul vähema lööbega, nt väikelastel võib olla ainult paar täpikest. Täiskasvanud põevad tuulerõugeid tunduvalt raskemalt, neil võib villide arv ulatuda üle 500.
Lööve levib tavaliselt juustega kaetud peanahalt, kaelalt ja näolt asümmeetriliselt üle kogu keha. Ville võib leiduda ka silmade, suu ja genitaalide limaskestal. Tuulerõugete lööve sügeleb tugevalt, põhjustades ebamugavustunnet ning unehäireid.
Haiguse tüsistustena võib tekkida naha- või kopsupõletik ja raskemate vormide korral entsefaliit ehk ajupõletik.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Tuulerõuged on vaktsineerimisega välditav nakkushaigus. Haiguse leviku vältimiseks tuleb haige teistest eraldada kuni koorikute eemaldumiseni ehk vähemalt 9 päevaks peale sümptomite ilmnemist.
Kui haigestumise kuupäev on täpselt teada, lubab perearst haigega kokku puutunud lapsed kooli esimese 10 peitepäeva jooksul. 11.–21. päeval jäävad lapsed koju ja on vajadusel isoleeritud.
Alla 1-aastaseid lapsi ja rasedaid tuulerõugete vastu ei vaktsineerita.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Vaktsineeritakse seni vaktsineerimata ja haigust mitte põdenud täiskasvanuid.
Annustamine
2 doosi VAR-vaktsiini, minimaalne intervall 4 nädalat.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Tuulerõuged on vaktsineerimisega välditav nakkushaigus. Haiguse leviku vältimiseks tuleb haige teistest eraldada kuni koorikute eemaldumiseni ehk vähemalt 9 päevaks peale sümptomite ilmnemist.
Kui haigestumise kuupäev on täpselt teada, lubab perearst haigega kokku puutunud lapsed kooli esimese 10 peitepäeva jooksul. 11.–21. päeval jäävad lapsed koju ja on vajadusel isoleeritud.
Alla 1-aastaseid lapsi ja rasedaid tuulerõugete vastu ei vaktsineerita.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Vaktsineeritakse seni vaktsineerimata ja haigust mitte põdenud täiskasvanuid.
Annustamine
2 doosi VAR-vaktsiini, minimaalne intervall 4 nädalat.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Vöötohatis
Vaktsineerimine on tasuline.
Mis on vöötohatis?
Vöötohatis tekib inimestel, kes on nakatunud tuulerõugete-vöötohatise viirusega, mis säilib organismis varjatud olekus ja aktiveerub tavaliselt vanemaealistel inimestel. Viirus tekitab närvivalu ja nahalöövet eri kehapiirkondades.
Mis on vöötohatis?
Vöötohatis tekib inimestel, kes on nakatunud tuulerõugete-vöötohatise viirusega, mis säilib organismis varjatud olekus ja aktiveerub tavaliselt vanemaealistel inimestel. Viirus tekitab närvivalu ja nahalöövet eri kehapiirkondades.
Kuidas diagnoositakse?
Vöötohatist diagnoositakse laboratoorsete uuringutega.
Kuidas diagnoositakse?
Vöötohatist diagnoositakse laboratoorsete uuringutega.
Kuidas levib?
Vöötohatise nakkusallikas on haige inimene. Viirus levib kokkupuutel haigestunu vöötohatise villikeste või haavanditega.
Kuidas levib?
Vöötohatise nakkusallikas on haige inimene. Viirus levib kokkupuutel haigestunu vöötohatise villikeste või haavanditega.
Haiguse kulg
Haige on nakkusohtlik ühe nädala jooksul pärast viiruse aktiveerumist ja ohatisehaavandite tekkimist.
Vöötohatise-tuulerõugete viirus kutsub esile tuulerõugete haigusnähud, milleks on närvivalu ja lööbe ilmumine kehal. Sagedamini tekib lööve rindkerele ja kolmiknärvi silmanärviharu piirkonda. Viirus võib esile kutsuda nn Ramsay-Hunti sündroomi, mida iseloomustavad intensiivne kõhuvalu, püsiv või mööduv näonärvi halvatus, päevi või nädalaid püsiv peapööritus, püsiv või osaliselt taastuv kuulmisekaotus, villilise lööbe esinemine kõrva väliskuulmekäigus jm.
Viiruse aktiveerumise ja Ramsay-Hunti sündroomi tekke riskirühma kuuluvad sekundaarse immuunpuudulikkusega (pahaloomuliste kasvajatega, immuunpärssivat keemia- või kiiritusravi saavad ja HIV-nakkusega) inimesed. Paljudel vanemaealistel võib viiruse olemasolule viitav ja vöötohatisega kaasnev närvivalu kesta kuid ja aastaid. Viirus võib levida ka ajuveresoontesse või avalduda ajuinfarktina. Esineda võivad peavalu, palavik, psüühilised hälbed jm.
Haiguse kulg
Haige on nakkusohtlik ühe nädala jooksul pärast viiruse aktiveerumist ja ohatisehaavandite tekkimist.
Vöötohatise-tuulerõugete viirus kutsub esile tuulerõugete haigusnähud, milleks on närvivalu ja lööbe ilmumine kehal. Sagedamini tekib lööve rindkerele ja kolmiknärvi silmanärviharu piirkonda. Viirus võib esile kutsuda nn Ramsay-Hunti sündroomi, mida iseloomustavad intensiivne kõhuvalu, püsiv või mööduv näonärvi halvatus, päevi või nädalaid püsiv peapööritus, püsiv või osaliselt taastuv kuulmisekaotus, villilise lööbe esinemine kõrva väliskuulmekäigus jm.
Viiruse aktiveerumise ja Ramsay-Hunti sündroomi tekke riskirühma kuuluvad sekundaarse immuunpuudulikkusega (pahaloomuliste kasvajatega, immuunpärssivat keemia- või kiiritusravi saavad ja HIV-nakkusega) inimesed. Paljudel vanemaealistel võib viiruse olemasolule viitav ja vöötohatisega kaasnev närvivalu kesta kuid ja aastaid. Viirus võib levida ka ajuveresoontesse või avalduda ajuinfarktina. Esineda võivad peavalu, palavik, psüühilised hälbed jm.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Vöötohatist saab ennetada vaktsineerimisega. Vaktsineeritakse üle 50-aastaseid inimesi sõltumata sellest, kas neil on vöötohatis ägenenud või mitte. Vaktsiini võib manustada ka krooniliste haigustega (nt südamehaiguste ja diabeediga) inimestele.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Vaktsineeritakse üle 50-aastaseid inimesi. Vöötohatisse nakatumise riski ja vaktsiini manustamise vanust on soovitatav arutada infektsioonhaiguste arstiga.
Annustamine
- 2 doosi RZV (Shingrix) vaktsiini (intervall 2–6 kuud).
Vaktsiini ei kasutata ägeda vöötohatise jmt ravimiseks.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Vöötohatist saab ennetada vaktsineerimisega. Vaktsineeritakse üle 50-aastaseid inimesi sõltumata sellest, kas neil on vöötohatis ägenenud või mitte. Vaktsiini võib manustada ka krooniliste haigustega (nt südamehaiguste ja diabeediga) inimestele.
Vaktsineerimissoovitus täiskasvanule
Kellele?
Vaktsineeritakse üle 50-aastaseid inimesi. Vöötohatisse nakatumise riski ja vaktsiini manustamise vanust on soovitatav arutada infektsioonhaiguste arstiga.
Annustamine
- 2 doosi RZV (Shingrix) vaktsiini (intervall 2–6 kuud).
Vaktsiini ei kasutata ägeda vöötohatise jmt ravimiseks.
Eestis kasutatavate vaktsiinide kohta leiab infot Ravimiameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel)north_east.
Keda ei vaktsineerita?
- rakuimmuunsuse puudulikkusega inimesi;
- immuunpärssivat ravi saavaid haigeid;
- inimesi, kellel tekkis pärast eelmist vaktsiiniannust ülitundlikkuse reaktsioon;
- inimesi, kes on eelneva 48 tunni jooksul tarbinud herpesviiruse nakkuse vastaseid ravimeid.
Keda ei vaktsineerita?
- rakuimmuunsuse puudulikkusega inimesi;
- immuunpärssivat ravi saavaid haigeid;
- inimesi, kellel tekkis pärast eelmist vaktsiiniannust ülitundlikkuse reaktsioon;
- inimesi, kes on eelneva 48 tunni jooksul tarbinud herpesviiruse nakkuse vastaseid ravimeid.