Gripp
Gripp on äge viiruslik haigus, mis levib puhangute, epideemiate või isegi pandeemiatena.
Gripp on raske hingamisteede nakkushaigus, mis põhjustab maailmas igal aastal 40 000 kuni 220 000 inimese surma. Eestis haigestub grippi üle 10 000 inimese aastas, kellest ligi 1000 satub haiglasse. Neist umbes 9% vajab intensiivravi ja 5% sureb.
Grippi võivad haigestuda kõik inimesed, kuid kõige sagedamini juhtub see lastega, sest nad veedavad palju aega koos ja ei järgi sageli hügieeninõudeid.
Gripp võib raskelt kulgeda igas vanuses, kuid eakatel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel on risk tüsistusteks ja haiglasse sattumiseks suurim.
Õnneks on võimalik vaktsineerimisega ennast gripi eest kaitsta. Kuna gripiviirus on muutuv ja haigusel tekib pidevalt uusi tüvesid, uuendatakse gripivastast vaktsiini igal hooajal. Seetõttu tuleb end vaktsineerida igal aastal uuesti.
Gripi statistika leiad Terviseameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel).
Gripi sümptomid ja tüsistused
Gripi peiteperiood on keskmiselt 3–7 päeva. Nakkusohtlikuks muutub inimene päev enne sümptomite ilmumist ning nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva (väikelastel kuni 21 päeva).
Tavalisemad sümptomid on:
- haiguse äkiline algus,
- kõrge palavik (38 °C ja rohkem),
- külmavärinad ja väsimus,
- köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu.
Samuti võib esineda hingamisraskust ja kõhulahtisust.
Gripi sümptomid ei erine palju teistest ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitest, kuid gripp võib endaga kaasa tuua raskeid tüsistusi. Eriti ohustatud on siin riskigruppi kuuluvad inimesed.
Gripi peiteperiood on keskmiselt 3–7 päeva. Nakkusohtlikuks muutub inimene päev enne sümptomite ilmumist ning nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva (väikelastel kuni 21 päeva).
Tavalisemad sümptomid on:
- haiguse äkiline algus,
- kõrge palavik (38 °C ja rohkem),
- külmavärinad ja väsimus,
- köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu.
Samuti võib esineda hingamisraskust ja kõhulahtisust.
Gripi sümptomid ei erine palju teistest ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitest, kuid gripp võib endaga kaasa tuua raskeid tüsistusi. Eriti ohustatud on siin riskigruppi kuuluvad inimesed.
Sagedamini esinevad tüsistused on:
- kopsupõletik,
- bronhiit,
- neelupõletik,
- ninakõrvalkoobaste põletik,
- keskkõrvapõletik,
- neeruvaagnapõletik,
- krooniliste haiguste ägenemine.
Gripi tüsistused võivad lõppeda surmaga.
Sagedamini esinevad tüsistused on:
- kopsupõletik,
- bronhiit,
- neelupõletik,
- ninakõrvalkoobaste põletik,
- keskkõrvapõletik,
- neeruvaagnapõletik,
- krooniliste haiguste ägenemine.
Gripi tüsistused võivad lõppeda surmaga.
Gripi ennetus ja ravi
Parim viis gripi ennetamiseks on vaktsineerimine.
Kui oled haigestunud:
- luba endal puhata ja tarbi rohkelt vedelikku.
- Viirusvastaseks raviks kasuta arsti välja kirjutatud retseptiravimeid.
- Sümptomite (palavik, köha, pea- ja lihasvalu jt) raviks kasuta apteegi käsimüügiravimeid.
Üldised soovitused gripihaige kodus põetamiseks leiad Terviseameti lehelt(Avaneb uuel vahelehel).
Oluline teada!
Gripi vastu vaktsineeritakse tasuta:
- hoolekandeasutuste elanikke,
- kõiki üle 60-aastaseid inimesi,
- lapseootel naisi,
- kuni 7-aastaseid lapsi,
- gripi riskirühma kuuluvaid alaealisi.
Vaktsineerida saab perearsti juures, vaktsineerimist pakkuvas apteegis(Avaneb uuel vahelehel) või vaktsineerimiskabinetis.
Oluline teada!
Gripi vastu vaktsineeritakse tasuta:
- hoolekandeasutuste elanikke,
- kõiki üle 60-aastaseid inimesi,
- lapseootel naisi,
- kuni 7-aastaseid lapsi,
- gripi riskirühma kuuluvaid alaealisi.
Vaktsineerida saab perearsti juures, vaktsineerimist pakkuvas apteegis(Avaneb uuel vahelehel) või vaktsineerimiskabinetis.
Millal vaktsineerida?
Gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, aga kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi (oktoobrist detsembrini). Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul pärast vaktsineerimist.
Millal vaktsineerida?
Gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, aga kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi (oktoobrist detsembrini). Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul pärast vaktsineerimist.
Kus vaktsineerida?
Pöördu vaktsineerimiseks
- oma perearsti poole,
- vaktsineerimist pakkuvasse apteeki(Avaneb uuel vahelehel) või
- leia endale sobiv vaktsineerimiskabinet terviseportaalist.
Kus vaktsineerida?
Pöördu vaktsineerimiseks
- oma perearsti poole,
- vaktsineerimist pakkuvasse apteeki(Avaneb uuel vahelehel) või
- leia endale sobiv vaktsineerimiskabinet terviseportaalist.