Koolitervishoid
Meie tervis saab tugeva aluse lapse- ja koolieas. Koolitervishoid aitab õpilaste tervisemuresid varakult märgata ja kujundada tervislikke harjumusi.
Kooliõe läbi viidud tervisekontroll ja vaktsineerimine on sageli lapse esimene iseseisev kokkupuude tervishoiuga. Kooliõde on lapsele oluline tugiisik: ta aitab mõista, miks on oluline luua tervislikud harjumused, ja annab lisaks koolitunnis õpitule ka praktilisi nõuandeid.
Lapse delikaatsed tervisemured peavad jääma lapse ja kooliõe vahele – igal õpilasel on õigus privaatsusele. Näiteks kui koolis avastatakse täid, tuleb kõikide õpilaste pea üle vaadata, kuid seda ei tohi teha klassi ees, vaid privaatselt.
Samuti kontrollib kooliõde, kas koolikeskkond on turvaline, kas koolitoit vastab toitumissoovitustele, toimuvad tervisealased loengud, jagatakse infomaterjale, õpetatakse esmaabioskusi.
Kooliõde teeb tervisekontrolli 1., 3., 7. ja 10. klassi õpilastele.
Koolis toimuva tervisekontrolli eesmärk on märgata terviseriske varakult ja vajadusel kokku leppida sammud nende vähendamiseks. See võib tähendada suunamist eriarstile, prillide vajalikkuse hindamist, võimlemissoovitusi rühi jaoks, noorte nõustamiskeskuse külastamist, korduvat nõustamist kooliõega vm.
Lisaks hõlmab koolitervishoid koostööd eri osapooltega hambahaiguste ennetamisel, vajadusel õpilaste suunamist perearsti juurde ennetavasse tervisekontrolli ning õpilaskodudes elavatele lastele vajalike terviseteenuste korraldamist.
Koolitervishoiuteenuseid osutatakse õppetöö toimumise ajal.
Vaata koolides teenust osutavate Tervisekassa lepingupartnerite nimekirja(Avaneb uuel vahelehel).
Koolitervishoiu eesmärk on:
jälgida õpilaste tervislikku seisundit;
kujundada õpilaste seas tervislikku eluviisi;
ennetada õpilaste haigestumist ja krooniliste haiguste väljakujunemist;
jälgida, et õppekoormus oleks igale õpilasele jõukohane ja õpikeskkond tervislik;
osutada vältimatut abi.
Koolitervishoiu eesmärk on:
jälgida õpilaste tervislikku seisundit;
kujundada õpilaste seas tervislikku eluviisi;
ennetada õpilaste haigestumist ja krooniliste haiguste väljakujunemist;
jälgida, et õppekoormus oleks igale õpilasele jõukohane ja õpikeskkond tervislik;
osutada vältimatut abi.
Vajalik teave lapsevanemale
Kooliaasta alguses küsitakse lapsevanema nõusolekut tervisekontrolli tegemiseks. Kontrollist teavitatakse peret ette. Pärast tervisekontrolli antakse lapsele tavaliselt teatis tulemuste ja soovitustega.
Kui koolist antud vorm vaktsineerimise nõusoleku andmiseks pole koduni jõudnud, leiad need Terviseameti kodulehelt(Avaneb uuel vahelehel).
Kooliaasta alguses küsitakse lapsevanema nõusolekut tervisekontrolli tegemiseks. Kontrollist teavitatakse peret ette. Pärast tervisekontrolli antakse lapsele tavaliselt teatis tulemuste ja soovitustega.
Kui koolist antud vorm vaktsineerimise nõusoleku andmiseks pole koduni jõudnud, leiad need Terviseameti kodulehelt(Avaneb uuel vahelehel).
Kooliaasta alguses küsitakse lapsevanema nõusolekut tervisekontrolli tegemiseks. Kontrollist teavitatakse peret ette. Pärast tervisekontrolli antakse lapsele tavaliselt teatis tulemuste ja soovitustega.
Kui koolist antud vorm vaktsineerimise nõusoleku andmiseks pole koduni jõudnud, leiad need Terviseameti kodulehelt(Avaneb uuel vahelehel).
Vaktsineerimiseks küsib kooliõde alati lapsevanema kirjalikku nõusolekut. See on oluline, et välistada võimalikud vastunäidustused. Kui pere ei soovi last vaktsineerida, tuleb sellest samuti kirjalikult teatada – otsus märgitakse õpilase tervisekaardile.
Kui kontrollist selgub, et lapse tervist on vaja täiendavalt hinnata, annab kooliõde soovituse pöörduda perearsti või eriarsti vastuvõtule. Vastuvõtuaja peab broneerima lapsevanem või õpilane ise.
Kooliõde on abiks, kui õpilane vajab tervise tõttu (ajutisi) erisusi koolikorralduses. Näiteks jälgib kooliõde, et rakendatakse haigusjärgseid piiranguid või soovitatud abinõusid.
Kui perearst on last ravinud, võib ta anda vanemale väljavõtte lapse tervisekaardist, mille saab koolile esitada. See aitab koolil lapse tervisega arvestada ja annab mh suuniseid kehalise koormuse piiramiseks.
Haiget last ei tohiks kooli saata. Kooliõde ei määra ravi, tee uuringuid ega kirjuta puudumistõendit. Kui laps on haigestunud, tuleb pöörduda perearsti poole. Väljaspool perearsti tööaega saab ööpäevaringselt esmast nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220.
Kui lapsel on allergia või haigus, mis võib põhjustada ootamatu terviserikke (nt diabeet, astma, epilepsia), peab kooliõde sellest teadma. See võimaldab kiiresti esmaabi anda, kui lapsega koolis midagi juhtub.
Väikeses koolis ei ole kooliõde iga päev kohal. Kõikides koolides peab aga olema kättesaadav info, millal ja kus toimub kooliõe vastuvõtt ning soovitatav on lisada ka tema telefoninumber.
Kui laps elab kodust kaugemal õpilaskodus, on soovitatav registreerida ta samas piirkonnas töötava perearsti nimistusse. Nii saab kooliõde haigestunud lapse õigeaegselt perearsti juurde suunata. Kui vanemad soovivad jätta lapse oma kodukoha perearsti nimistusse, peavad nad ise tagama talle haigestumise korral perearstiabi.
Sagedasemad küsimused
Miks on koolitervishoidu vaja?
Kooliõde panustab haiguste ennetamisse lapse- ja noorukiea vältel.
Millised on Eesti laste levinuimad terviseprobleemid?
Ennetamise kõrval on koolitervishoiu eesmärk probleeme aegsasti märgata ja neile tähelepanu juhtida.
Millal peab koolis olema kooliõde?
Kõikides koolides ei ole kooliõde kogu aeg kohapeal.
Missugune on kooliõe vastutus ja pädevus?
Kooliõde on tervishoiutöötaja, mitte pedagoog.