Tunnetushäired
Tunnetushäired on raskused mälu, mõtlemise, tähelepanu või sõnade leidmisega.
Meie tunnetusvõimed — mälu, tähelepanu, mõtlemine, õppimine ja otsustamine — hoiavad igapäevaelu, töö ja suhted toimimas. Nendes valdkondades tekkinud raskused võivad olla ajutised (tingitud nt stressist või vähesest unest) või püsivamad ning viidata neuroloogilisele või psüühilisele haigusele.
Meie tunnetusvõimed — mälu, tähelepanu, mõtlemine, õppimine ja otsustamine — hoiavad igapäevaelu, töö ja suhted toimimas. Nendes valdkondades tekkinud raskused võivad olla ajutised (tingitud nt stressist või vähesest unest) või püsivamad ning viidata neuroloogilisele või psüühilisele haigusele.
Meie tunnetusvõimed — mälu, tähelepanu, mõtlemine, õppimine ja otsustamine — hoiavad igapäevaelu, töö ja suhted toimimas. Nendes valdkondades tekkinud raskused võivad olla ajutised (tingitud nt stressist või vähesest unest) või püsivamad ning viidata neuroloogilisele või psüühilisele haigusele.
Kognitiivsed- ehk tunnetusvõimed on
- Õppimisvõime ja mälu (lühiajaline, pikaajaline, töömälu)
- Tähelepanu ja keskendumisvõime
- Keeleoskus ja kõnetöötlus
- Täidesaatvad funktsioonid (nt planeerimine, otsustamine, impulsside kontroll, probleemilahendusoskus)
- Taju (väliskeskkonna stiimulite integratsioon, nt ruumitaju ning ajataju)
Kuidas aru saada, kas tegemist võib olla kognitiivse häirega?
Kerge unustamine ja hajameelsus on tavalised, eriti stressirohketel ja väsitavatel eluperioodidel. Abi tasub otsida siis, kui probleem süveneb, püsib mitu kuud ja häirib igapäevaelu.
Kui eneseabi (uni, puhkus, abivahendid) ei anna tulemusi, pöördu perearsti poole. Arst hindab sinu seisundit ja suunab vajadusel uuringutele.
Levinuimad tunnetushäire süpmtomid on
- sagenenud unustamine,
- püsivad raskused keskendumisel,
- aeglane mõtlemine,
- raskused sõnade leidmisel,
- orienteerumisraskused,
- raskused igapäevaste toimingute planeerimisel või sooritamisel.
Levinuimad tunnetushäire süpmtomid on
- sagenenud unustamine,
- püsivad raskused keskendumisel,
- aeglane mõtlemine,
- raskused sõnade leidmisel,
- orienteerumisraskused,
- raskused igapäevaste toimingute planeerimisel või sooritamisel.
Vananemise mõju vaimsele võimekusele
Vananedes töötleb aju infot veidi aeglasemalt ja tähelepanu hajub kergemini, seega võib uute asjade õppimine võtta rohkem aega.
Enamik eakaid saab siiski iseseisvalt hakkama — see on tavapärane vananemine, mitte haigus.
Vananemise mõju vaimsele võimekusele
Vananedes töötleb aju infot veidi aeglasemalt ja tähelepanu hajub kergemini, seega võib uute asjade õppimine võtta rohkem aega.
Enamik eakaid saab siiski iseseisvalt hakkama — see on tavapärane vananemine, mitte haigus.
Stressi ja ülekoormuse mõju vaimsele võimekusele
Pikaajaline stress võib häirida tähelepanu ja mälu, sest stressihormoonid pärsivad hipokampuse tööd. Hea uudis on, et need muutused on enamasti pöörduvad.
Taastumiseks maga piisavalt, tee päeva sisse lühikesi pause, võta aega hingamisharjutuseks või jalutuskäiguks, vähenda koormust ja puhka.
Stressi ja ülekoormuse mõju vaimsele võimekusele
Pikaajaline stress võib häirida tähelepanu ja mälu, sest stressihormoonid pärsivad hipokampuse tööd. Hea uudis on, et need muutused on enamasti pöörduvad.
Taastumiseks maga piisavalt, tee päeva sisse lühikesi pause, võta aega hingamisharjutuseks või jalutuskäiguks, vähenda koormust ja puhka.
Ravimid ja nende mõju vaimsele võimekusele
Mõned ravimid (nt rahustid, unerohud ja valuvaigistid) võivad põhjustada unisust, keskendumisraskusi või mäluhäireid.
Kui märkad selliseid muutusi pärast uue ravimi kasutuselevõttu, räägi oma arstiga.
Ravimid ja nende mõju vaimsele võimekusele
Mõned ravimid (nt rahustid, unerohud ja valuvaigistid) võivad põhjustada unisust, keskendumisraskusi või mäluhäireid.
Kui märkad selliseid muutusi pärast uue ravimi kasutuselevõttu, räägi oma arstiga.
Peamised tunnetushäired
Kergest häirest dementsuseni
Kerge kognitiivse häire puhul võib märgata mäluprobleeme või muid kognitiivseid muutusi, kuid inimene saab igapäevaeluga endiselt hakkama.
Dementsus on sügavam ja püsiv kognitiivne langus, mis häirib iseseisvat toimetulekut nii, et inimene võib vajada igapäevategevustes kõrvalist abi. Dementsusele võib eelneda kerge kognitiivse häire staadium, kuid see ei ole alati nii.
Depressioon ja ärevushäired
Depressiooni ja ärevushäiretega kaasnevad sageli keskendumis- ja mäluraskused. Need muutused on enamasti pöörduvad – kui vaimne enesetunne paraneb, paraneb ka mõtlemine ja mälu.
Mõnikord sarnanevad need sümptomid kerge kognitiivse häire või algava dementsusega, sellepärast tasub põhjuse selgitamiseks pöörduda arsti poole.
Teised psüühikahäired
Mõtlemist, mälu ja keskendumist võivad mõjutada ka teised seisundid, nt aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH), bipolaarne häire, sõltuvushäire, skisofreenia, traumajärgne stressihäire (PTSD) ja unehäire (nt unetus).
Olulised küsimused
Miks tunnetushäired tekivad?
Tunnetushäirete tekkimiseks ei ole ühte kindlat põhjust. Seda mõjutavad mitmed erinevad tegurid.
Kui levinud on tunnetushäired?
Ajutisi tunnetuslikke raskusi esineb elu jooksul umbes igal kolmandal täiskasvanul.
Kuidas ennast või lähedasi aidata?
Selleks on mitmeid võimalusi, aga kõige olulisem on hoida end aktiivsena.
Diagnoosimine ja ravivõimalused
Pöördu perearsti juurde, kui unustamine, keskendumisraskused vm segavad igapäevast elu või töövõimet.