Spetsialistid ja abivõimalused

Vaimse tervise spetsialistid pakuvad tuge eri olukordades alates ajutistest eluraskustest kuni tõsisemate vaimse tervise häireteni.

Illustratsioon pilvedest ja inimese siluetist

Vaimse tervise mured võivad avalduda väga erinevalt alates kergest ülekoormusest kuni olukorrani, kus igapäevaeluga hakkama saamine on tõsiselt häiritud. Abi leidmise sammud sõltuvad sellest, kui keeruline olukord on.

Vaimse tervise abivõimalused jagunevad:

nõustamiseks ja tugiteenusteks,
raviks ja teraapiaks,
toimetulekut ja elukorraldust toetavateks teenusteks,
erakorralise või kiire abi võimalusteks.

Allolev vaimse tervise valgusfoor aitab kiiresti hinnata, milline tugi sobib sinu olukorras kõige paremini (alates eneseabist ja igapäevastest harjumustest kuni professionaalse ravi ja erakorralise abini).

Vaimse tervise abivõimalused

Nõustamine ja tugiteenused

Eneseabi

Eneseabi tähendab kõike seda, mida saad ise oma vaimse tervise heaks teha. See võib olla eneseabiraamatute lugemine, äppide või veebiprogrammide kasutamine, harjutuste tegemine, tugigruppides osalemine või eluviisi muutmine.

Eneseabi võib hõlmata nii eneseteadlikkuse kasvatamist (oma mõtete, tunnete ja meeleolu märkamist) kui ka igapäevaste une, liikumise, puhkuse, toitumise ja suhtlemisega seotud harjumuste korrigeerimist. Abiks võivad olla lõõgastus- ja hingamisharjutused ning tähelepanu treenimine.

Oluline on teada, et eneseabi sobib kergete murede korral või spetsialisti töö toetamiseks, kuid ei asenda diagnoosimist ega ravi, kui sümptomid on tugevad või püsivad.

Tutvu ka TAI loodud eneseabiprogrammidega!

Ärevuse programm: Kursus | Digiriigi Akadeemia õppeplatvorm(Avaneb uuel vahelehel)
Depressiooni programm: Depressiooni eneseabiprogramm | Digiriigi Akadeemia õppeplatvorm(Avaneb uuel vahelehel)

Eneseabi

Oluline on teada, et eneseabi sobib kergete murede korral või spetsialisti töö toetamiseks, kuid ei asenda diagnoosimist ega ravi, kui sümptomid on tugevad või püsivad.

Tutvu ka TAI loodud eneseabiprogrammidega!

Ärevuse programm: Kursus | Digiriigi Akadeemia õppeplatvorm(Avaneb uuel vahelehel)
Depressiooni programm: Depressiooni eneseabiprogramm | Digiriigi Akadeemia õppeplatvorm(Avaneb uuel vahelehel)

Psühholoogiline nõustamine

Psühholoogiline nõustamine on vestlusel põhinev tugi, mis aitab sul paremini mõista oma mõtteid, tundeid ja elusituatsioone.

See sobib stressi, ärevuse, elumuutuste, suhete või keeruliste otsuste korral, kui intensiivset ravi ei ole vaja.

Nõustamine on tavaliselt lühemaajaline ja praktiline – keskendutakse toimetulekuoskuste tugevdamisele ja selguse loomisele.

Psühholoogiline nõustamine ei hõlma diagnoosimist ega ravimeid.

Psühholoogiline nõustamine

Psühholoogiline nõustamine on vestlusel põhinev tugi, mis aitab sul paremini mõista oma mõtteid, tundeid ja elusituatsioone.

See sobib stressi, ärevuse, elumuutuste, suhete või keeruliste otsuste korral, kui intensiivset ravi ei ole vaja.

Nõustamine on tavaliselt lühemaajaline ja praktiline – keskendutakse toimetulekuoskuste tugevdamisele ja selguse loomisele.

Psühholoogiline nõustamine ei hõlma diagnoosimist ega ravimeid.

Psühhosotsiaalne tugi

Psühhosotsiaalne tugi aitab toime tulla olukordades, kus vaimne heaolu on mõjutatud sotsiaalsetest või praktilistest raskustest. See võib hõlmata emotsionaalset toetust, nõustamist, igapäevaste toimetulekuoskuste tugevdamist ja sobivate abivõimaluste leidmist.

Psühhosotsiaalset tuge pakuvad sotsiaaltöötajad, kogemusnõustajad ja tugiteenuste osutajad. See ei ole ravimeetod, aga aitab luua turvatunnet, vähendada isolatsiooni ja taastada igapäevast tasakaalu.

Psühhosotsiaalne tugi

Ohvriabi

Ohvriabi pakub tuge inimestele, kes on kogenud vägivalda, kuritegu või kellega on juhtunud midagi muud rasket ja traumeerivat. Abi hõlmab emotsionaalset tuge, kriisinõustamist, info jagamist ja praktilisi juhiseid.

Vajadusel suunatakse sind edasi teiste spetsialistide juurde ning aidatakse ka hüvitiste taotlemisel. Teenust saab kasutada ka siis, kui juhtum ei ole politseis registreeritud.

Ohvriabi

Vajadusel suunatakse sind edasi teiste spetsialistide juurde ning aidatakse ka hüvitiste taotlemisel. Teenust saab kasutada ka siis, kui juhtum ei ole politseis registreeritud.

Ravi ja teraapia

Psühhiaatriline abi

Psühhiaatriline abi on psüühikahäirete diagnostika, psüühikahäirega isiku ravi ja taastusabi ning psüühikahäireid ennetav tegevus.

Psühhiaatriline abi

Psühhiaatriline abi on psüühikahäirete diagnostika, psüühikahäirega isiku ravi ja taastusabi ning psüühikahäireid ennetav tegevus.

Psühholoogiline ravi

Psühholoogiline ravi hõlmab psühholoogilist hindamist ning ravisekkumiste osutamist.

Psühholoogiline ravi

Psühholoogiline ravi hõlmab psühholoogilist hindamist ning ravisekkumiste osutamist.

Psühhoteraapia

Psühhoteraapia on tõenduspõhine ravimeetod, mis aitab mõista ja muuta oma mõtteid, tundeid ja käitumist, et parandada vaimset heaolu ja igapäevast toimetulekut. Terapeut toetab sind vestluse ja mitmesuguste meetodite kaudu, aidates sul leida uusi viise raskustega toimetulekuks.

Psühhoteraapias kasutatakse mitmeid lähenemisi, mis erinevad oma fookuse ja meetodite poolest. Levinumad neist on:

Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) – aitab tuvastada ja muuta kahjulikke mõtte-, tunde- ja käitumismustreid, et leevendada ärevust, depressiooni ja teisi vaimse tervise probleeme.
Skeemiteraapia – keskendub lapsepõlvest ja varasematest kogemustest kujunenud skeemid ehk sügavate uskumuste mõistmisele ja muutmisele.
Dialektiline käitumisteraapia (DKT) – toetab emotsioonide reguleerimist ja toimetulekut intensiivsete tunnete või impulsiivse käitumisega, on eriti tõhus piirialase isiksusehäire korral.
Pereteraapia ja paariteraapia – aitavad parandada suhtlemist ja lahendada konflikte pereliikmete või partnerite vahel, toetades peresüsteemi toimimist tervikuna.

Psühhoteraapia võib toimuda individuaalselt, paaris, peres või grupis.

Psühhoteraapias kasutatakse mitmeid lähenemisi, mis erinevad oma fookuse ja meetodite poolest. Levinumad neist on:

Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) – aitab tuvastada ja muuta kahjulikke mõtte-, tunde- ja käitumismustreid, et leevendada ärevust, depressiooni ja teisi vaimse tervise probleeme.
Skeemiteraapia – keskendub lapsepõlvest ja varasematest kogemustest kujunenud skeemid ehk sügavate uskumuste mõistmisele ja muutmisele.
Dialektiline käitumisteraapia (DKT) – toetab emotsioonide reguleerimist ja toimetulekut intensiivsete tunnete või impulsiivse käitumisega, on eriti tõhus piirialase isiksusehäire korral.
Pereteraapia ja paariteraapia – aitavad parandada suhtlemist ja lahendada konflikte pereliikmete või partnerite vahel, toetades peresüsteemi toimimist tervikuna.

Psühhoteraapia võib toimuda individuaalselt, paaris, peres või grupis.

Toimetulekut ja elukorraldust toetavad teenused

Rehabilitatsiooniteenused

Rehabilitatsiooniteenused on mõeldud inimestele, kellel on pikaajaline üldtervise-, vaimse tervise või toimetulekuraskus.

Nende eesmärk on parandada igapäevast iseseisvust, töövõimet ja elukvaliteeti. Abi pakub meeskond, kuhu võivad kuuluda psühholoog, loovterapeut, tegevusterapeut ja sotsiaaltöötaja. Teenuseid koordineerib sageli Sotsiaalkindlustusamet(Avaneb uuel vahelehel).

Rehabilitatsiooniteenused

Rehabilitatsiooniteenused on mõeldud inimestele, kellel on pikaajaline üldtervise-, vaimse tervise või toimetulekuraskus.

Töötukassa teenused

Töötukassa(Avaneb uuel vahelehel) teenused aitavad töö leidmisel, säilitamisel või töövõime taastamisel. Lisaks töövahendusele pakutakse nõustamist, koolitusi, tööharjutust ja töist rehabilitatsiooni. Teenused sobivad ka neile, kelle tööelu on vaimse tervise tõttu häiritud. Eesmärk on aidata inimesel leida sobiv ja jõukohane tee tööturule.

Töötukassa teenused

Rajaleidja

Rajaleidja on tasuta nõustamisteenus lastele, noortele ja nende peredele. Rajaleidja poole tasub pöörduda siis, kui laps vajab tuge koolis või lasteaias, näiteks õpiraskuste, tähelepanu- või käitumisprobleemide, koolikohustustega toimetuleku või koolivaliku küsimustes.

Rajaleidjas töötavad eripedagoogid, psühholoogid, logopeedid ja sotsiaalpedagoogid, kes hindavad olukorda, annavad soovitusi ning vajadusel suunavad edasi teise spetsialisti või teenuse juurde.

Rajaleidja

Rajaleidjas töötavad eripedagoogid, psühholoogid, logopeedid ja sotsiaalpedagoogid, kes hindavad olukorda, annavad soovitusi ning vajadusel suunavad edasi teise spetsialisti või teenuse juurde.

Kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus (KOV) pakub sotsiaalteenuseid ja -toetusi inimestele, kelle vaimse tervise mured on seotud toimetuleku, peresuhete, majandusliku olukorra või hooldusvajadusega.

KOVi poole tasub pöörduda näiteks siis, kui vajad sotsiaalset nõustamist, abi lapse või eaka toetamisel, suunamist rehabilitatsiooniteenustele või kriisiolukorras esmast tuge.

Teenuseid koordineerivad peamiselt sotsiaaltöötajad ja lastekaitsetöötajad, kes aitavad leida sobivaid lahendusi ja koordineerida abi. Teenuste kohta leiab infot KOVi veebilehelt, tavaliselt sotsiaalteenuste või sotsiaalosakonna alt.

Kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus (KOV) pakub sotsiaalteenuseid ja -toetusi inimestele, kelle vaimse tervise mured on seotud toimetuleku, peresuhete, majandusliku olukorra või hooldusvajadusega.

KOVi poole tasub pöörduda näiteks siis, kui vajad sotsiaalset nõustamist, abi lapse või eaka toetamisel, suunamist rehabilitatsiooniteenustele või kriisiolukorras esmast tuge.

Kiire abi võimalused

Perearsti nõuandetelefon 1220 pakub ööpäevaringselt eesti- ja venekeelset tervisenõu.
Ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub ööpäevaringselt kriisinõustamist. Võid ühendust võtta ka vestlusaknas või e-kirja teel. Suheldakse eesti, vene ja inglise keeles.
Eluliini emotsionaalse toe telefon – iga päev kell 19.00–07.00, eesti keeles 655 8088, vene keeles 655 5688.
Psühhiaatriline esmaabi – ööpäevaringselt erakorralise meditsiini osakondadest (EMO).

Perearsti nõuandetelefon 1220 pakub ööpäevaringselt eesti- ja venekeelset tervisenõu.
Ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub ööpäevaringselt kriisinõustamist. Võid ühendust võtta ka vestlusaknas või e-kirja teel. Suheldakse eesti, vene ja inglise keeles.
Eluliini emotsionaalse toe telefon – iga päev kell 19.00–07.00, eesti keeles 655 8088, vene keeles 655 5688.
Psühhiaatriline esmaabi – ööpäevaringselt erakorralise meditsiini osakondadest (EMO).

Erakorraline vaimse tervise abi on ööpäevaringselt kättesaadav suuremate haiglate psühhiaatriakliiniku valvetoas:

Tallinn: Paldiski mnt 52, tel 617 2650
Tartu: Raja 31, tel 731 8764
Pärnu: Ristiku 1, tel 447 3281
Viljandi: Jämejala, Pargi tee 6, tel 435 4255

Erakorraline vaimse tervise abi on ööpäevaringselt kättesaadav suuremate haiglate psühhiaatriakliiniku valvetoas:

Tallinn: Paldiski mnt 52, tel 617 2650
Tartu: Raja 31, tel 731 8764
Pärnu: Ristiku 1, tel 447 3281
Viljandi: Jämejala, Pargi tee 6, tel 435 4255

Vaimse tervise valgusfoor

Ennetus
Igapäevaelu võib tuua kaasa stressirohkeid olukordi. Et pinged talumatuks ei muutuks, saab igaüks üht-teist oma vastupanuvõime tugevdamiseks teha.
Tervist, sh vaimset tervist aitavad hoida igapäevased tervislikud harjumused:
puhkus ja uni,
liikumine,
regulaarne ja mitmekesine toitumine
toetavad lähedased suhted.
Alkoholist ja teistest uimastitest ei ole vaimse tervise murede leevendamisel abi. Hetkelise pingelõdvenduse järel võivad need halba meeleolu või ärevust hoopis süvendada.  
Vaimne tervis on halvenenud
Kui vaimne tervis on halvenenud ja see on hakanud häirima igapäevaelu, võta ühendust tasuta vaimse tervise tugiliinidega. Saad seda teha nii telefoni kui ka veebi teel.
Uuri, kas ja millist vaimse tervise tuge on võimalik saada
tööandjalt,
kohalikust omavalitsusest või
teistest organisatsioonidest, kes osutavad või vahendavad vaimse tervise abi.
Suured raskused toimetulekul
Kui vaimse tervise halvenemise tõttu on tekkinud suured raskused igapäevaeluga toimetulekul, võta esimesel võimalusel ühendust oma perearstikeskusega.
Kui sa ei tea oma perearsti nime või kontaktandmeid, leiad need terviseportaali sisse logides.
Perearstikeskuses hinnatakse sinu olukorda ja vajadusi ning aidatakse planeerida edasisi samme. Vajadusel suunab perearst sind sobiva vaimse tervise spetsialisti juurde, näiteks vaimse tervise õe, psühholoog-nõustaja, kliinilise psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule.

Vaata ka sotsiaalministeeriumi koostatud vaimse tervise valgusfoori(Avaneb uuel vahelehel) (PDF).

Missuguse spetsialisti poole pöörduda ja millal?

Kogemusnõustaja

Ta on ise läbi elanud keerulise kogemuse ja saanud väljaõppe, et teisi toetada.

Kogemusnõustaja on inimene, kes on ise läbi elanud keerulise kogemuse (vaimse tervise mure, kriis, sõltuvus või kaotus) ja saanud väljaõppe, et teisi toetada.

Tema poole tasub pöörduda siis, kui vajad kedagi, kes on olnud sinuga sarnases olukorras, mõistab sind ja aitab sul esimese sammu teha.

Kogemusnõustaja on inimene, kes on ise läbi elanud keerulise kogemuse (vaimse tervise mure, kriis, sõltuvus või kaotus) ja saanud väljaõppe, et teisi toetada.

Tema poole tasub pöörduda siis, kui vajad kedagi, kes on olnud sinuga sarnases olukorras, mõistab sind ja aitab sul esimese sammu teha.

Kogemusnõustaja

ei diagnoosi,
ei ravi,
ei paku psühhoteraapiat.

Vajadusel suunab ta sind edasi psühholoogi, psühhiaatri või mõne muu spetsialisti juurde.

Eestis töötavad kogemusnõustajad näiteks kriisi- ja ohvriabiteenuste juures, rehabilitatsioonis, MTÜdes ja tugigruppides.

Kogemusnõustaja

ei diagnoosi,
ei ravi,
ei paku psühhoteraapiat.

Vajadusel suunab ta sind edasi psühholoogi, psühhiaatri või mõne muu spetsialisti juurde.

Eestis töötavad kogemusnõustajad näiteks kriisi- ja ohvriabiteenuste juures, rehabilitatsioonis, MTÜdes ja tugigruppides.

Hingehoidja

Toetab sind kriisi või kannatuse ajal, lähtudes sinu enda väärtustest ja maailmapildist.

Hingehoidja on nõustaja, kes toetab sind kriisi või kannatuse ajal, lähtudes sinu enda väärtustest ja maailmapildist (ka siis, kui sa ei ole usklik).

Tema poole tasub pöörduda leina, raske diagnoosi, elumuutuste, läbipõlemise, keeruliste otsuste või eksistentsiaalsete küsimuste korral, kui vajad eelkõige rahunemist ja ärakuulamist.

Hingehoidja on nõustaja, kes toetab sind kriisi või kannatuse ajal, lähtudes sinu enda väärtustest ja maailmapildist (ka siis, kui sa ei ole usklik).

Tema poole tasub pöörduda leina, raske diagnoosi, elumuutuste, läbipõlemise, keeruliste otsuste või eksistentsiaalsete küsimuste korral, kui vajad eelkõige rahunemist ja ärakuulamist.

Hingehoidja aitab sul toimuvat mõtestada, ärevust maandada ja sisemist tuge leida.

Hingehoidja

ei diagnoosi,
ei ravi,
ei kirjuta välja ravimeid.

Vajadusel suunab ta sind edasi psühholoogi, psühhiaatri või mõne muu spetsialisti juurde.

Hingehoidja aitab sul toimuvat mõtestada, ärevust maandada ja sisemist tuge leida.

Hingehoidja

ei diagnoosi,
ei ravi,
ei kirjuta välja ravimeid.

Vajadusel suunab ta sind edasi psühholoogi, psühhiaatri või mõne muu spetsialisti juurde.

Tegevusjuhendaja

Toetab psüühilise erivajadusega inimest igapäevaelus.

Tegevusjuhendaja on spetsialist, kes toetab psüühilise erivajadusega inimest igapäevaelu toimetustes, töö- ja huvitegevustes ning iseseisvama elu kujundamisel.

Tema poole pöördutakse siis, kui inimesel on vaimse tervise või erivajaduse tõttu raske igapäevaste tegevustega toime tulla ja ta vajab praktilist tuge.

Eestis töötavad tegevusjuhendajad erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste juures, hooldekodudes ning mõnikord ka inimese kodus.

Tegevusjuhendaja on spetsialist, kes toetab psüühilise erivajadusega inimest igapäevaelu toimetustes, töö- ja huvitegevustes ning iseseisvama elu kujundamisel.

Tema poole pöördutakse siis, kui inimesel on vaimse tervise või erivajaduse tõttu raske igapäevaste tegevustega toime tulla ja ta vajab praktilist tuge.

Eestis töötavad tegevusjuhendajad erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste juures, hooldekodudes ning mõnikord ka inimese kodus.

Tegevusjuhendaja

aitab tegevusi planeerida,
aitab harjutada vajalikke oskusi ja hoida kindlat päevakava,
toetab inimese osalemist kogukonnaelus.

Ta ei diagnoosi ega ravi vaimse tervise häireid ega paku psühhoteraapiat, aga teeb koostööd arstide, psühholoogide ja sotsiaaltöötajatega.

Tegevusjuhendaja

aitab tegevusi planeerida,
aitab harjutada vajalikke oskusi ja hoida kindlat päevakava,
toetab inimese osalemist kogukonnaelus.

Ta ei diagnoosi ega ravi vaimse tervise häireid ega paku psühhoteraapiat, aga teeb koostööd arstide, psühholoogide ja sotsiaaltöötajatega.

Loovterapeut

Kasutab teraapias loovat tegevust: muusikat, kunsti, liikumist või rollimängu.

Loovterapeut kasutab teraapias loovat tegevust: muusikat, kunsti, liikumist või rollimängu. Sageli töötavad nad laste, noorte ja inimestega, kellel on erivajadused.

Tema poole tasub pöörduda siis, kui enesetunnet, tundeid või kogemusi on keeruline sõnadesse panna või kui tavapärane vestlus ei tundu toimivat.

Loovterapeut kasutab teraapias loovat tegevust: muusikat, kunsti, liikumist või rollimängu. Sageli töötavad nad laste, noorte ja inimestega, kellel on erivajadused.

Tema poole tasub pöörduda siis, kui enesetunnet, tundeid või kogemusi on keeruline sõnadesse panna või kui tavapärane vestlus ei tundu toimivat.

Loovterapeut aitab inimesel ennast paremini väljendada, reguleerida oma tundeid ja arendada toimetulekuoskusi.

Loovterapeut ei diagnoosi, ravi ega kirjuta välja ravimeid – ta pakub toetavat teraapiat ja teeb vajadusel koostööd teiste spetsialistidega.

Loovterapeut aitab inimesel ennast paremini väljendada, reguleerida oma tundeid ja arendada toimetulekuoskusi.

Loovterapeut ei diagnoosi, ravi ega kirjuta välja ravimeid – ta pakub toetavat teraapiat ja teeb vajadusel koostööd teiste spetsialistidega.

Sotsiaaltöötaja

Temalt saad tuge seoses sissetuleku, eluaseme, hoolduse, peresuhete, laste heaolu jm-ga.

Sotsiaaltöötaja aitab sul toime tulla eluraskuste ja vaimse tervisega seotud muredega, vaadates sinu olukorda tervikuna: pere, elukeskkond ja igapäevane toimetulek.

Tema poole tasub pöörduda siis, kui vajad tuge seoses sissetuleku, eluaseme, hoolduse, peresuhete, laste heaolu või keerulise asjaajamisega mõnes asutuses.

Sotsiaaltöötaja aitab sul toime tulla eluraskuste ja vaimse tervisega seotud muredega, vaadates sinu olukorda tervikuna: pere, elukeskkond ja igapäevane toimetulek.

Tema poole tasub pöörduda siis, kui vajad tuge seoses sissetuleku, eluaseme, hoolduse, peresuhete, laste heaolu või keerulise asjaajamisega mõnes asutuses.

Sotsiaaltöötaja annab sulle nõu, aitab leida sobivaid teenuseid ja toetusi, koordineerib koostööd teiste spetsialistidega.

Ta teeb tihedat koostööd psühholoogide, arstide ja teiste spetsialistidega, et saaksid õigel ajal sobivat abi.

Sotsiaaltöötaja annab sulle nõu, aitab leida sobivaid teenuseid ja toetusi, koordineerib koostööd teiste spetsialistidega.

Ta teeb tihedat koostööd psühholoogide, arstide ja teiste spetsialistidega, et saaksid õigel ajal sobivat abi.

Sotsiaalpedagoog

Toetab seoses lapse või noore suhete, käitumise, koolikohustuse või koostööga kodu ja kooli vahel.

Sotsiaalpedagoog on kooli või noorsootöö tugispetsialist, kes aitab lastel ja noortel toime tulla sotsiaalsete, emotsionaalsete ja käitumuslike raskustega.

Tema poole tasub pöörduda siis, kui lapse või noore suhted, käitumine, koolikohustused või koostöö kodu ja kooli vahel tekitavad probleeme.

Sotsiaalpedagoogid töötavad peamiselt koolides ja noortekeskustes.

Sotsiaalpedagoog on kooli või noorsootöö tugispetsialist, kes aitab lastel ja noortel toime tulla sotsiaalsete, emotsionaalsete ja käitumuslike raskustega.

Tema poole tasub pöörduda siis, kui lapse või noore suhted, käitumine, koolikohustused või koostöö kodu ja kooli vahel tekitavad probleeme.

Sotsiaalpedagoogid töötavad peamiselt koolides ja noortekeskustes.

Sotsiaalpedagoog

aitab arendada suhtlemis- ja toimetulekuoskusi,
aitab lahendada konflikte,
toetab enesehinnangut
on toeks keerulistes elusituatsioonides.

Ta ei diagnoosi ega ravi vaimse tervise häireid, aga teeb tihedat koostööd õpetajate, lapsevanemate, sotsiaaltöötajate ja vaimse tervise spetsialistidega.

Sotsiaalpedagoog

aitab arendada suhtlemis- ja toimetulekuoskusi,
aitab lahendada konflikte,
toetab enesehinnangut
on toeks keerulistes elusituatsioonides.

Ta ei diagnoosi ega ravi vaimse tervise häireid, aga teeb tihedat koostööd õpetajate, lapsevanemate, sotsiaaltöötajate ja vaimse tervise spetsialistidega.

Eripedagoog

Toetab lapsi, noori ja täiskasvanuid, kellel on õpi-, käitumis- või arenguraskused.

Eripedagoog on hariduse tugispetsialist, kes toetab lapsi, noori ja täiskasvanuid, kellel on õpi-, käitumis- või arenguraskused.

Tema poole tasub pöörduda siis, kui õppimine, tähelepanu, käitumine või toimetulek koolis tekitab püsivaid raskusi.

Eripedagoog töötab peamiselt koolides, Rajaleidja keskustes ja rehabilitatsiooniasutustes.

Eripedagoog on hariduse tugispetsialist, kes toetab lapsi, noori ja täiskasvanuid, kellel on õpi-, käitumis- või arenguraskused.

Tema poole tasub pöörduda siis, kui õppimine, tähelepanu, käitumine või toimetulek koolis tekitab püsivaid raskusi.

Eripedagoog töötab peamiselt koolides, Rajaleidja keskustes ja rehabilitatsiooniasutustes.

Eripedagoog

aitab märgata ja hinnata erivajadusi,
aitab arendada õpioskusi ja enesehinnangut,
nõustab ta nii õpilast, õpetajaid kui ka lapsevanemaid.

Ta ei diagnoosi vaimse tervise häireid ega paku ravi, aga teeb tihedat koostööd psühholoogide, arstide ja teiste spetsialistidega.

Eripedagoog

aitab märgata ja hinnata erivajadusi,
aitab arendada õpioskusi ja enesehinnangut,
nõustab ta nii õpilast, õpetajaid kui ka lapsevanemaid.

Ta ei diagnoosi vaimse tervise häireid ega paku ravi, aga teeb tihedat koostööd psühholoogide, arstide ja teiste spetsialistidega.

Kooliõde

Tervishoiutöötaja, kes toetab koolikeskkonnas õpilaste tervist ja heaolu.

Kooliõde on tervishoiutöötaja, kes toetab koolikeskkonnas õpilaste tervist ja heaolu, sh vaimset tervist.

Tema poole võib pöörduda stressi, ärevuse, une- või keskendumisraskuste, sagedaste halva enesetunde kaebuste või muu murega, mis koolipäeva häirib.

Vaata lisa kooliõe rolli kohta.

Kooliõde on tervishoiutöötaja, kes toetab koolikeskkonnas õpilaste tervist ja heaolu, sh vaimset tervist.

Tema poole võib pöörduda stressi, ärevuse, une- või keskendumisraskuste, sagedaste halva enesetunde kaebuste või muu murega, mis koolipäeva häirib.

Vaata lisa kooliõe rolli kohta.

Kooliõde

oskab märgata vaimse tervise ohumärke,
kuulab ära,
annab esmaseid nõuandeid
suunab vajadusel edasi perearsti, vaimse tervise õe, psühholoogi või muu spetsialisti juurde.

Ta ei ravi ega paku psühhoteraapiat, aga on õpilase jaoks esimene ja kergesti kättesaadav tugi koolis.

Kooliõde

oskab märgata vaimse tervise ohumärke,
kuulab ära,
annab esmaseid nõuandeid
suunab vajadusel edasi perearsti, vaimse tervise õe, psühholoogi või muu spetsialisti juurde.

Ta ei ravi ega paku psühhoteraapiat, aga on õpilase jaoks esimene ja kergesti kättesaadav tugi koolis.

Koolipsühholoog

Töötab laste ja noortega koolikeskkonnas.

Koolipsühholoog töötab laste ja noortega koolikeskkonnas, toetades nende emotsionaalset heaolu ja arengut.

Tema poole võib pöörduda õpilane ise või lapsevanem, kui lapsel või noorel on stress, ärevus, meeleolulangus, käitumisraskused, koolihirm või keerulised suhted.

Koolipsühholoog töötab laste ja noortega koolikeskkonnas, toetades nende emotsionaalset heaolu ja arengut.

Tema poole võib pöörduda õpilane ise või lapsevanem, kui lapsel või noorel on stress, ärevus, meeleolulangus, käitumisraskused, koolihirm või keerulised suhted.

Koolipsühholoog

aitab olukorda mõista,
viib läbi vestlusi
nõustab nii õpilast kui ka õpetajaid, lapsevanemaid ja lapsega kokku puutuvaid tugispetsialiste.

Ta ei kirjuta ravimeid ega paku pikaajalist ravi. Vajadusel suunab koolipsühholoog õpilase kliinilise psühholoogi, psühhiaatri või mõne teise tugispetsialisti juurde.

Koolipsühholoog

aitab olukorda mõista,
viib läbi vestlusi
nõustab nii õpilast kui ka õpetajaid, lapsevanemaid ja lapsega kokku puutuvaid tugispetsialiste.

Ta ei kirjuta ravimeid ega paku pikaajalist ravi. Vajadusel suunab koolipsühholoog õpilase kliinilise psühholoogi, psühhiaatri või mõne teise tugispetsialisti juurde.

Perearst ja pereõde

Esimesed, kelle poole vaimse tervise murega pöörduda.

Perearst ja pereõde on sageli esimesed spetsialistid, kelle poole vaimse tervise murega pöörduda. Nad aitavad sul hinnata enesetunnet, meeleolu, stressi- ja ärevuse taset ning unekvaliteeti. Vajadusel annavad nad nõu, kuidas oma igapäevaseid harjumusi korrigeerida.

Kuigi perearstikeskuses ei pakuta pikaajalist psühhoteraapiat, on perearsti ja pereõe roll väga oluline vaimse tervise murede varajasel märkamisel ja abi juurde suunamisel.

Perearst saab

määrata ravimeid,
avada haiguslehti
suunata sind psühholoogi, psühhiaatri või vaimse tervise õe vastuvõtule.

Pereõde toetab sind nõustamise ja seisundi jälgimisega.

Perearst saab

määrata ravimeid,
avada haiguslehti
suunata sind psühholoogi, psühhiaatri või vaimse tervise õe vastuvõtule.

Pereõde toetab sind nõustamise ja seisundi jälgimisega.

Vaimse tervise õde

Eriõde, kes tegeleb vaimse tervise murede esmase hindamise, nõustamise ja jälgimisega.

Vaimse tervise õde on eriõde, kes tegeleb vaimse tervise murede esmase hindamise, nõustamise ja jälgimisega.

Tema poole võib pöörduda ärevuse, meeleolulanguse, unehäirete, stressi või muude enesetundega seotud murede korral, eriti siis, kui vajad kiiret ja hästi kättesaadavat abi.

Vaimse tervise õde tegutseb haiglates, tervisekeskustes, koolides ja erapraksistes.

Vaimse tervise õde on eriõde, kes tegeleb vaimse tervise murede esmase hindamise, nõustamise ja jälgimisega.

Tema poole võib pöörduda ärevuse, meeleolulanguse, unehäirete, stressi või muude enesetundega seotud murede korral, eriti siis, kui vajad kiiret ja hästi kättesaadavat abi.

Vaimse tervise õde tegutseb haiglates, tervisekeskustes, koolides ja erapraksistes.

Vaimse tervise õde

aitab sul oma sümptomeid mõista,
annab nõu tervise ja eluviisi kohta,
kasutab lihtsamaid toetavaid võtteid.

Vajadusel suunab ta sind edasi psühholoogi või psühhiaatri juurde.

Ta ei paku pikaajalist psühhoteraapiat ega ravi keerulisi häireid üksi, vaid töötab sageli koos perearsti, psühhiaatri ja teiste spetsialistidega.

Vaimse tervise õde

aitab sul oma sümptomeid mõista,
annab nõu tervise ja eluviisi kohta,
kasutab lihtsamaid toetavaid võtteid.

Vajadusel suunab ta sind edasi psühholoogi või psühhiaatri juurde.

Ta ei paku pikaajalist psühhoteraapiat ega ravi keerulisi häireid üksi, vaid töötab sageli koos perearsti, psühhiaatri ja teiste spetsialistidega.

Psühholoog

Vaimse tervise spetsialist, kes aitab mõista tundeid ja käitumist.

Psühholoog on vaimse tervise spetsialist, kes on omandanud riiklikult tunnustatud õppekava alusel magistri- või doktorikraadi psühholoogias.

Pöördu tema poole siis, kui tahad paremini mõista oma mõtteid, tundeid või käitumist.

Psühholoog on vaimse tervise spetsialist, kes on omandanud riiklikult tunnustatud õppekava alusel magistri- või doktorikraadi psühholoogias.

Pöördu tema poole siis, kui tahad paremini mõista oma mõtteid, tundeid või käitumist.

Psühholoog

aitab sul toime tulla stressi, ärevuse ja suhetega seotud muredega
toetab sind enesearengu teekonnal.

Psühholoog

aitab sul toime tulla stressi, ärevuse ja suhetega seotud muredega
toetab sind enesearengu teekonnal.

Psühholoog-nõustaja

Nõustab eluraskuste, stressi, ärevuse, suhtemuredede jm korral, mis segavad igapäevaelu.

Psühholoog-nõustaja on kutsetunnistusega psühholoog, kellel on magistrikraad psühholoogias ja lisaks põhjalik väljaõpe nõustamispsühholoogias.

Tema poole pöördu siis, kui eluraskused, stress, ärevus, suhtemured või kõikuv enesehinnang segavad igapäevaelu, kuid sinu enda hinnangul ei ole sul vaja ravimeid ega haiglaravi.

Eestis töötavad psühholoog-nõustajad tervishoiu- ja sotsiaalasutustes, rehabilitatsiooni- ja ohvriabiteenuste juures ning erapraksistes.

Psühholoog-nõustaja on kutsetunnistusega psühholoog, kellel on magistrikraad psühholoogias ja lisaks põhjalik väljaõpe nõustamispsühholoogias.

Tema poole pöördu siis, kui eluraskused, stress, ärevus, suhtemured või kõikuv enesehinnang segavad igapäevaelu, kuid sinu enda hinnangul ei ole sul vaja ravimeid ega haiglaravi.

Eestis töötavad psühholoog-nõustajad tervishoiu- ja sotsiaalasutustes, rehabilitatsiooni- ja ohvriabiteenuste juures ning erapraksistes.

Psühholoog-nõustaja

aitab sul olukorda selgemalt näha,
leida uusi toimetulekuviise,
ennetada probleemide süvenemist.

Vajadusel suunab ta sind edasi kliinilise psühholoogi, psühhoterapeudi või psühhiaatri juurde.

Psühholoog-nõustaja

aitab sul olukorda selgemalt näha,
leida uusi toimetulekuviise,
ennetada probleemide süvenemist.

Vajadusel suunab ta sind edasi kliinilise psühholoogi, psühhoterapeudi või psühhiaatri juurde.

Kliiniline psühholoog

Tegeleb tõsiste vaimse tervise muredega, nagu pikaajaline depressioon, traumakogemus, sõltuvus vms.

Kliiniline psühholoog on kutsetunnistusega psühholoog, kellel on lisaks magistrikraadile eriväljaõpe kliinilises psühholoogias ja vähemalt aastapikkune juhendatud praktiline töökogemus.

Tema poole tasub pöörduda siis, kui sul on tõsisemad vaimse tervise mured, näiteks pikaajaline depressioon, tugev ärevus, traumakogemus, söömishäire, sõltuvus või muu psüühika- ja käitumishäire.

Kliiniline psühholoog töötab haiglates, vaimse tervise keskustes ja erapraksistes. Kliinilise psühholoogi vastuvõtule pääsemiseks on vaja saatekirja, näiteks perearstilt. Ilma saatekirjata saab pöörduda vaimse tervise õe poole, registreerides ennast vastuvõtule terviseportaalis.

Tervisekassa kodulehelt leiad Tervisekassaga lepinguga sõlminud(Avaneb uuel vahelehel) psühholoogilise ravi osutajad (kliinilised psühholoogid).

Kliiniline psühholoog on kutsetunnistusega psühholoog, kellel on lisaks magistrikraadile eriväljaõpe kliinilises psühholoogias ja vähemalt aastapikkune juhendatud praktiline töökogemus.

Tervisekassa kodulehelt leiad Tervisekassaga lepinguga sõlminud(Avaneb uuel vahelehel) psühholoogilise ravi osutajad (kliinilised psühholoogid).

Kliiniline psühholoog

hindab sinu vaimset seisundit,
viib läbi psühholoogilisi uuringuid
pakub tõenduspõhist ravi ja psühhoteraapiat.

Sõltuvalt väljaõppest võib tal olla ka lisakutse, ta võib olla ka näiteks neuropsühholoog, psühhoterapeut, lapsepsühholoog või kohtu- ja korrektsioonipsühholoog.

Kliiniline psühholoog

hindab sinu vaimset seisundit,
viib läbi psühholoogilisi uuringuid
pakub tõenduspõhist ravi ja psühhoteraapiat.

Sõltuvalt väljaõppest võib tal olla ka lisakutse, ta võib olla ka näiteks neuropsühholoog, psühhoterapeut, lapsepsühholoog või kohtu- ja korrektsioonipsühholoog.

Psühhoterapeut

Ravib psühhoteraapia abil psüühikahäireid ja toetab ja vaimset tervist.

Psühhoterapeut on põhjaliku väljaõppega spetsialist, kes kasutab kindla teraapiakoolkonna võtteid psüühikahäirete raviks ja vaimse tervise toetamiseks.

Enamasti on psühhoterapeut psühholoogi või psühhiaatri haridusega, kuid mõnes koolkonnas võib teraapiat pakkuda ka teise eriala spetsialistina (näiteks sotsiaaltöötaja või eripedagoogina).

Psühhiaater

Arst, kes diagnoosib ja ravib psüühika- ning käitumishäireid.

Psühhiaater on arst, kes diagnoosib ja ravib psüühika- ning käitumishäireid.

Tema poole pöördutakse siis, kui vaimse tervise mure on tõsine või kestnud kaua, näiteks raske depressioon, tugev ärevus, psühhoos, suitsiidimõtted või teised seisundid, mis võivad vajada ka ravimeid.

Eestis töötab psühhiaater haiglates, vaimse tervise keskustes ja erapraksistes ning vastuvõtule saab minna nii perearsti saatekirjaga kui ka eraviisiliselt.

Psühhiaater on arst, kes diagnoosib ja ravib psüühika- ning käitumishäireid.

Eestis töötab psühhiaater haiglates, vaimse tervise keskustes ja erapraksistes ning vastuvõtule saab minna nii perearsti saatekirjaga kui ka eraviisiliselt.

Psühhiaater

hindab sinu seisundit,
määrab ravi,
kirjutab vajadusel välja ravimeid
suunab psühhoteraapiasse.

Mõni psühhiaater pakub ise ka teraapiat, aga enamasti teeb ta koostööd psühholoogi ja teiste spetsialistidega.

Psühhiaater

hindab sinu seisundit,
määrab ravi,
kirjutab vajadusel välja ravimeid
suunab psühhoteraapiasse.

Mõni psühhiaater pakub ise ka teraapiat, aga enamasti teeb ta koostööd psühholoogi ja teiste spetsialistidega.

Kasulikud kontaktid abi saamiseks

Peaasi.ee(Avaneb uuel vahelehel) e-nõustamine

Nõustajad kuulavad, annavad soovitusi ja suunavad vajadusel sobiva spetsialisti juurde. Registreerida saab aadressil noustamine.peaasi.ee(Avaneb uuel vahelehel).

Peaasi.ee(Avaneb uuel vahelehel) e-nõustamine

Nõustajad kuulavad, annavad soovitusi ja suunavad vajadusel sobiva spetsialisti juurde. Registreerida saab aadressil noustamine.peaasi.ee(Avaneb uuel vahelehel).

Lahendus.net (Avaneb uuel vahelehel)veebinõustamine

Nõustajad (lahendajad) on psühholoogiaüliõpilased ja vilistlased, kes tegutsevad kogenud spetsialistide juhendamisel.

Lahendus.net (Avaneb uuel vahelehel)veebinõustamine

Nõustajad (lahendajad) on psühholoogiaüliõpilased ja vilistlased, kes tegutsevad kogenud spetsialistide juhendamisel.

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123

Nõustajad pakuvad tuge iga päev kell 10.00–24.00.

Hingehoidjad on liinil kättesaadavad kell 16.00–02.00.

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123

Nõustajad pakuvad tuge iga päev kell 10.00–24.00.

Hingehoidjad on liinil kättesaadavad kell 16.00–02.00.

Lasteabi telefon 116 111

Siit saab nõu laste ja noorte vaimse tervise ning heaolu teemadel, samuti saab seda veebilehelt lasteabi.ee(Avaneb uuel vahelehel).

Lasteabi telefon 116 111

Siit saab nõu laste ja noorte vaimse tervise ning heaolu teemadel, samuti saab seda veebilehelt lasteabi.ee(Avaneb uuel vahelehel).

Koolipsühholoogide nõuandetelefon

eesti keeles 1226 esmaspäevast reedeni kell 16.00–20.00.
vene keeles 1227 teisipäeviti kell 16.00–20.00.

Koolipsühholoogide nõuandetelefon

eesti keeles 1226 esmaspäevast reedeni kell 16.00–20.00.
vene keeles 1227 teisipäeviti kell 16.00–20.00.

Spetsialistid ja abivõimalused

Vaimse tervise abivõimalused

Nõustamine ja tugiteenused

Eneseabi

Eneseabi

Psühholoogiline nõustamine

Psühholoogiline nõustamine

Psühhosotsiaalne tugi

Psühhosotsiaalne tugi

Ohvriabi

Ohvriabi

Ravi ja teraapia

Psühhiaatriline abi

Psühhiaatriline abi

Psühholoogiline ravi

Psühholoogiline ravi

Toimetulekut ja elukorraldust toetavad teenused

Rehabilitatsiooniteenused

Rehabilitatsiooniteenused

Töötukassa teenused

Töötukassa teenused

Rajaleidja

Rajaleidja

Kohalik omavalitsus

Kohalik omavalitsus

Kiire abi võimalused

Vaimse tervise valgusfoor

Ennetus

Vaimne tervis on halvenenud

Suured raskused toimetulekul

Missuguse spetsialisti poole pöörduda ja millal?

Kogemusnõustaja

Hingehoidja

Tegevusjuhendaja

Loovterapeut

Sotsiaaltöötaja

Sotsiaalpedagoog

Eripedagoog

Kooliõde

Koolipsühholoog

Perearst ja pereõde

Vaimse tervise õde

Psühholoog

Psühholoog-nõustaja

Kliiniline psühholoog

Psühhoterapeut

Psühhiaater

Kasulikud kontaktid abi saamiseks

Peaasi.ee(Avaneb uuel vahelehel)north_east e-nõustamine

Peaasi.ee(Avaneb uuel vahelehel)north_east e-nõustamine

Lahendus.net (Avaneb uuel vahelehel)north_eastveebinõustamine

Lahendus.net (Avaneb uuel vahelehel)north_eastveebinõustamine

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123

Lasteabi telefon 116 111

Lasteabi telefon 116 111

Koolipsühholoogide nõuandetelefon

Koolipsühholoogide nõuandetelefon

Peaasi.ee(Avaneb uuel vahelehel) e-nõustamine

Peaasi.ee(Avaneb uuel vahelehel) e-nõustamine

Lahendus.net (Avaneb uuel vahelehel)veebinõustamine

Lahendus.net (Avaneb uuel vahelehel)veebinõustamine