Sõltuvushäired
Kui mingi aine tarvitamine või teatud käitumine hakkab elu juhtima, võib olla tegemist sõltuvushäirega.
Sõltuvushäire korral ei suuda inimene enam kontrollida mingi aine (näiteks alkohol, tubaka- ja nikotiinitooted, uimastid, ravimid) tarvitamist või teatud käitumist (näiteks hasartmängimine või nutiseadme kasutamine), kuigi see kahjustab teda ennast või teisi.
Sõltuvus areneb ajapikku ja mõjutab inimese aju nii, et tal tekib harjumus või isegi vajadus seda tegevust korrata. Sageli kasutatakse sõltuvust tekitavat ainet või tegevust pingete leevendamiseks või halva enesetunde peitmiseks.
Sõltuvushäire korral ei suuda inimene enam kontrollida mingi aine (näiteks alkohol, tubaka- ja nikotiinitooted, uimastid, ravimid) tarvitamist või teatud käitumist (näiteks hasartmängimine või nutiseadme kasutamine), kuigi see kahjustab teda ennast või teisi.
Sõltuvus areneb ajapikku ja mõjutab inimese aju nii, et tal tekib harjumus või isegi vajadus seda tegevust korrata. Sageli kasutatakse sõltuvust tekitavat ainet või tegevust pingete leevendamiseks või halva enesetunde peitmiseks.
Sõltuvushäire levinuimad tunnused on:
väga tugev tung tarvitada või midagi teha, isegi kui ei taha;
raskused tarvitamise/käitumise piiramisega;
vajadus teha seda järjest rohkem või tihemini, et sama mõju tunda;
halva enesetunde või võõrutusnähtude tekkimine, kui ei saa tarvitada/teha;
elu hakkab keerlema selle ümber – töö, suhted ja tervis võivad kannatada.
Sõltuvushäire levinuimad tunnused on:
väga tugev tung tarvitada või midagi teha, isegi kui ei taha;
raskused tarvitamise/käitumise piiramisega;
vajadus teha seda järjest rohkem või tihemini, et sama mõju tunda;
halva enesetunde või võõrutusnähtude tekkimine, kui ei saa tarvitada/teha;
elu hakkab keerlema selle ümber – töö, suhted ja tervis võivad kannatada.
Sõltuvushäire kujunemist võivad mõjutada näiteks:
- pärilikkus – kui peres on varem esinenud sõltuvusi;
- tunded ja kogemused – näiteks ärevus, stress, kurbus, trauma;
- ümbritsev keskkond – kas aine või tegevus on kergesti kättesaadav, millised on sõprade või pere harjumused;
- elusündmused – suur stress, kaotus, üksindus, rasked muutused.
Sõltuvusest taastumine ei toimu üleöö. See nõuab inimese enda otsust ja tahet muutuda, aga ka keskkonda, mis toetab ja ei mõista hukka.
Sõltuvushäire ravi ei tähenda ainult ainest või käitumisest loobumist – see tähendab õppimist, kuidas tulla toime tunnetega, stressiga, suhete ja igapäevaeluga ilma ainet või harjumust kasutamata.
Sõltuvushäire kujunemist võivad mõjutada näiteks:
- pärilikkus – kui peres on varem esinenud sõltuvusi;
- tunded ja kogemused – näiteks ärevus, stress, kurbus, trauma;
- ümbritsev keskkond – kas aine või tegevus on kergesti kättesaadav, millised on sõprade või pere harjumused;
- elusündmused – suur stress, kaotus, üksindus, rasked muutused.
Sõltuvusest taastumine ei toimu üleöö. See nõuab inimese enda otsust ja tahet muutuda, aga ka keskkonda, mis toetab ja ei mõista hukka.
Sõltuvushäire ravi ei tähenda ainult ainest või käitumisest loobumist – see tähendab õppimist, kuidas tulla toime tunnetega, stressiga, suhete ja igapäevaeluga ilma ainet või harjumust kasutamata.
Sõltuvushäire kujunemist võivad mõjutada näiteks:
- pärilikkus – kui peres on varem esinenud sõltuvusi;
- tunded ja kogemused – näiteks ärevus, stress, kurbus, trauma;
- ümbritsev keskkond – kas aine või tegevus on kergesti kättesaadav, millised on sõprade või pere harjumused;
- elusündmused – suur stress, kaotus, üksindus, rasked muutused.
Sõltuvusest taastumine ei toimu üleöö. See nõuab inimese enda otsust ja tahet muutuda, aga ka keskkonda, mis toetab ja ei mõista hukka.
Sõltuvushäire ravi ei tähenda ainult ainest või käitumisest loobumist – see tähendab õppimist, kuidas tulla toime tunnetega, stressiga, suhete ja igapäevaeluga ilma ainet või harjumust kasutamata.
Abi saamise võimalused
Millal tasub abi otsida?
Abi tasub otsida, kui:
- tunned, et sul on kadunud kontroll tarvitamise või käitumise üle;
- tarvitamine teeb kahju sinu tervisele, suhetele või tööle;
- oled varem proovinud loobuda, aga oled tagasi langenud;
- lähedased väljendavad muret ja sa isegi tunned, et midagi on valesti.
Kuhu abi saamiseks pöörduda?
1
Esimene kontakt võiks olla perearst – ta kuulab, toetab ja suunab vajadusel edasi.
2
Psühhiaater või psühholoog aitab hinnata olukorda ja leida sobiv ravi – see võib sisaldada nõustamist, teraapiat või ravimeid.
3
Tugigrupid ja kogemusnõustajad – näiteks Anonüümsed Alkohoolikud (AA), Narkomaanide Anonüümsed (NA) või hasartmängusõltlaste tugigrupid – pakuvad tuge inimestelt, kes on läbi teinud sarnase tee.
4
Motivatsiooniteraapia ja kognitiiv-käitumuslik teraapia aitavad leida uusi toimetulekuviise.