Meeleoluhäired ja depressioon
Igaüks võib vahel olla kurb või väsinud – see on elu tavapärane osa. Kuidas aru saada, millal on tegemist depressiooniga?
Igaüks võib vahel olla kurb või väsinud – see on elu tavapärane osa. Aga kui alanenud meeleolu, huvipuudus ja/või vaimne väsimus kestab püsivalt nädalaid või isegi kuid ja hakkab segama igapäevaelu, võib tegemist olla depressiooniga.
Depressioon ei ole lihtsalt „halb tuju“ või „laiskus“. See on haigus, mille põhjuseks võivad olla kehas toimuvad muutused, eluraskused või varasemad läbielamised. Depressioon võib tabada nii noori kui vanu, mehi kui naisi, sõltumata haridusest või elukutsest.
Depressioon võib avalduda erinevalt, kuid peamisteks tunnusteks on enam kui kaks nädalat püsiv:
- alanenud meeleolu,
- huvi ja elurõõmu kadumine,
- väsimus ja energiapuudus.
Lisaks võivad avalduda
- tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine,
- alanenud enesehinnang,
- süü- ja väärtusetusetunne,
- lootusetus ehk trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku,
- häiritud uni,
- muutused söögiisus,
- enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või – teod.
Lisaks võivad avalduda
- tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine,
- alanenud enesehinnang,
- süü- ja väärtusetusetunne,
- lootusetus ehk trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku,
- häiritud uni,
- muutused söögiisus,
- enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või – teod.
Mis võib põhjustada depressiooni?
Depressioon ei teki üldjuhul ühest kindlast põhjusest, vaid selle kujunemisel mängivad rolli mitmed tegurid. Need võivad olla kehalised, vaimsed ja/või sotsiaalsed ning keskkonnaga seotud.
Kahtlemata mängivad rolli ka eluviis ja harjumused, mille osas saame ise palju ära teha, nagu:
vähene liikumine,
halb unekvaliteet,
ebatervislik toitumine,
rõõmu pakkuvate tegevuste puudumine.
Kehalised (bioloogilised) põhjused
1
Ajukeemia tasakaalutus: Depressiooniga seostatakse teatud virgatsainete (nt serotoniin, dopamiin) tasakaalu muutuseid, mis mõjutavad meeleolu ja motivatsiooni.
2
Stressihormoonid: Pikaajaline stress võib hoida kehas kõrget stressihormooni (kortisooli) taset, mis kurnab aju ja võib kahjustada selle toimimist.
3
Aju areng ja taastumine: Depressiooniga inimestel võib olla vähenenud võimekus luua uusi närviühendusi ja muutustega kohaneda.
4
Erinevate kehaliste haigustega võib samuti kaasneda depressioon.
Individuaalne haavatavus ja elukogemused
1
Pärilikkus: Mõned inimesed on geneetiliselt rohkem vastuvõtlikud depressioonile, kuid see ei tähenda, et nad kindlasti haigestuvad.
2
Isikuomadused: Inimesed, kes on väga enesekriitilised, muretsevad palju või püüdlevad täiuslikkuse poole, võivad olla vastuvõtlikumad.
3
Traumaatilised kogemused: Lapsepõlves kogetud kaotus, vägivald või hooletusse jätmine võivad suurendada depressiooni tekkimise riski.
Mõtlemise ja tunnetega seotud põhjused
1
Negatiivsed mõttemustrid: Sageli pööratakse rohkem tähelepanu negatiivsetele asjadele ja unustatakse positiivsed. Mõtted muutuvad äärmuslikuks („kõik on halb“, „ma ei saa millegagi hakkama“).
2
Lootusetuse tunne: Inimene võib tunda, et midagi ei saa muuta ja kõik halb on tema süü.
3
Õpitud abituse tunne: Kui varasemates olukordades ei olnud võimalik end aidata, võib inimene hakata arvama, et ta ei suuda kunagi midagi muuta – isegi kui tegelikult saaks.
Esilekutsuvad tegurid
Depressiooni võivad esile kutsuda nii elusündmused kui riskikäitumine, näiteks
- lahkuminek, töökaotus või muu elumuutus;
- pikalt kestnud stress;
- füüsiline või psüühiline haigus;
- uimastite (sh alkoholi) tarvitamine.
Depressiooni võivad esile kutsuda nii elusündmused kui riskikäitumine, näiteks
- lahkuminek, töökaotus või muu elumuutus;
- pikalt kestnud stress;
- füüsiline või psüühiline haigus;
- uimastite (sh alkoholi) tarvitamine.
Depressiooni võivad esile kutsuda nii elusündmused kui riskikäitumine, näiteks
- lahkuminek, töökaotus või muu elumuutus;
- pikalt kestnud stress;
- füüsiline või psüühiline haigus;
- uimastite (sh alkoholi) tarvitamine.