Ärevushäired
Ärevus on normaalne tunne, kuid kui see muutub pidevaks, tugevaks ja hakkab igapäevaelu segama, võib see olla märk ärevushäirest.
Ärevus on tunne, mida kõik inimesed aeg-ajalt kogevad – näiteks enne eksamit, arsti juurde minekut või tähtsat töövestlust. See on normaalne ja isegi kasulik, sest aitab meil keskenduda ja olla tähelepanelik. Aga kui ärevus muutub pidevaks, tugevaks ja hakkab igapäevaelu segama, võib see olla märk ärevushäirest.
Ärevushäire ei ole lihtsalt närvilisus, vaid seisund, kus muretsemine, sisemine pinge ja hirm ei lase elada nii nagu varem.
See võib viia paanikahoogudeni – äkiliste ja väga tugevate ärevuse episoodideni, mil võib tunduda, et hing jääb kinni või süda läheb pahaks.
Püsiva ärevuse sümptomid võivad olla nii kehalised kui vaimsed:
pidev muretsemine, mida on raske kontrollida;
südamekloppimine, hingeldamine, higistamine;
rahutus, pinges lihased, „klomp kurgus“ tunne;
hirm, et midagi halba juhtub, kuigi tegelikku ohtu pole;
raskused uinumisel või keskendumisel;
väsimus, isegi kui midagi pole füüsiliselt teinud;
Püsiva ärevuse sümptomid võivad olla nii kehalised kui vaimsed:
pidev muretsemine, mida on raske kontrollida;
südamekloppimine, hingeldamine, higistamine;
rahutus, pinges lihased, „klomp kurgus“ tunne;
hirm, et midagi halba juhtub, kuigi tegelikku ohtu pole;
raskused uinumisel või keskendumisel;
väsimus, isegi kui midagi pole füüsiliselt teinud;
Kuidas aru saada, et ärevus pole enam „tavaline“?
Kui ärevustunne ei kao, kestab rohkem kui 6 kuud, tekib selge põhjuseta, häirib tööd, und või suhteid – siis tasub abi otsida.
Tavaline muretsemine on seotud mingi konkreetse olukorraga ja möödub. Ärevushäire puhul muretsetakse ka siis, kui põhjust justkui pole.
Ärevus võib tekkida erinevatel põhjustel. Mõned levinumad on:
- pikaajaline stress – töö-, pere- või rahamured;
- varasemad halvad kogemused või trauma;
- geneetiline eelsoodumus – kui peres on keegi sarnast kogenud;
- muutused ajus ja kehas – näiteks närvisüsteemi tundlikkus.
Abi saamise võimalused
Nii mõndagi saab ärevuse maandamiseks ise ära teha. Peamised võtted, millega ise ennast aidata, on:
- hinga sügavalt ja aeglaselt – see rahustab keha ja meelt;
- liigu iga päev – jalutamine, jooga või treening vähendavad ärevust;
- struktureeri oma päev – regulaarne une- ja söögiaeg annab kehale kindlustunde;
- väldi alkoholi ja nikotiini ning liigset kohvitarbimist – need võivad ärevust süvendada;
- jaga oma tundeid – rääkimine aitab pingeid maha võtta.
Nii mõndagi saab ärevuse maandamiseks ise ära teha. Peamised võtted, millega ise ennast aidata, on:
- hinga sügavalt ja aeglaselt – see rahustab keha ja meelt;
- liigu iga päev – jalutamine, jooga või treening vähendavad ärevust;
- struktureeri oma päev – regulaarne une- ja söögiaeg annab kehale kindlustunde;
- väldi alkoholi ja nikotiini ning liigset kohvitarbimist – need võivad ärevust süvendada;
- jaga oma tundeid – rääkimine aitab pingeid maha võtta.
Kui need võtted on juba elustiili osa, aga ärevus püsib, siis saab abi psühholoogilt, psühhiaatrilt või perearstilt. Hästi toimivad psühhoteraapia (nt kognitiiv-käitumisteraapia) ja vajadusel ka ravimid, mis aitavad ärevust tasakaalu saada.
Spetsialisti poole tuleks pöörduda, kui:
ärevus takistab tööl või koolis käimist;
ärevus mõjutab und, söömist ja/või suhtlemist;
ärevustunne on pidev ja tundub kontrollimatu;
tekivad paanikahood.