Hooldusteenus ja hooldekodud
Hooldekodusse paigutatakse inimene siis, kui teda on vaja ööpäevaringselt hooldada, st ta vajab kõrvalist abi, juhendamist ja järelevalvet 24 tundi ööpäevas.
Kui vajad infot hooldekodude kohta oma elukoha lähedal, siis alusta oma kohalikust omavalitsusest. Soovi korral saab nõu küsida ka Sotsiaalkindlustusametist.
Kohalike omavalitsuste hooldekodudes on enamasti järjekorrad, seetõttu võetakse sinna eelisjärjekorras inimesi, kelle hooldusvajadus on kõige suurem. Omavalitsuse ülesanne on hinnata olukorda ja leida inimesele sobiv lahendus.
Hooldekodu kõrval võib toeks olla ka isikliku abistaja teenus või erahooldekodu, kuhu saab soovi korral otse pöörduda. Hooldekodus elavat inimest toetavad vajadusel ka koduõde ja perearst.
Igale hooldekodu elanikule koostatakse individuaalne hooldusplaan, kus on kirjeldatud tema igakülgne abivajadus. Plaani koostamisse kaasatakse nii lähedased kui ka kohalik omavalitsus ning see vaadatakse vähemalt kord aastas üle.
Kui inimene või tema lähedased ei suuda hooldekodu koha eest ise tasuda, aitab kulusid katta kohalik omavalitsus. Omavalitsuse kohustus on leida perega koostöös mõistlik ja jõukohane lahendus, et vajalik abi ei jääks saamata pere vähese sissetuleku tõttu.
Oluline teada!
Õde tegeleb hooldekodus väikeste või mõõdukate tervisemuredega. See tähendab, et õde ei lahenda tõsiseid terviseprobleeme ega ravi raskelt haigeid.
Hooldekodu hooldeteenuse, ravimite ja abivahendite kulud kannab inimene ise või tema lähedane.
Oluline teada!
Õde tegeleb hooldekodus väikeste või mõõdukate tervisemuredega. See tähendab, et õde ei lahenda tõsiseid terviseprobleeme ega ravi raskelt haigeid.
Hooldekodu hooldeteenuse, ravimite ja abivahendite kulud kannab inimene ise või tema lähedane.