Õendusabi
Õendusabi toetab inimesi, kelle tervis või toimetulek on halvenenud, olgu põhjuseks haigus, operatsioon, trauma või kroonilise seisundi ägenemine.
Õed teevad raviprotseduure, jälgivad terviseseisundit, leevendavad vaevusi ning valmistavad patsiendi ette koju naasmiseks või hooldusasutusse minekuks. Õendusabi saab nii haiglas, hooldusasutuses kui ka kodus (koduõendus ja vähihaigete kodune toetusravi).
Oluline teada!
Õendusabi vajaduse üle otsustab arst, teenuse saamiseks on vajalik saatekiri(Avaneb uuel vahelehel).
Õendusabi ei saa alustada, kui arst ei ole määranud ravi ega hinnanud, kui sageli õendusabi vaja on.
Oluline teada!
Õendusabi vajaduse üle otsustab arst, teenuse saamiseks on vajalik saatekiri(Avaneb uuel vahelehel).
Õendusabi ei saa alustada, kui arst ei ole määranud ravi ega hinnanud, kui sageli õendusabi vaja on.
Koduõendus
Koduõendus on mõeldud inimesele, kes vajab professionaalset meditsiiniabi, aga kelle tervislik seisund ei nõua haiglas viibimist.
Seda võib vajada näiteks piiratud liikumisvõimega inimene, kes ei suuda ise arsti juurde minna. Koduõde on oluline tugi nii patsiendile kui ka tema lähedastele ning aitab hoida sidet pere- või raviarstiga.
Patsiendi suunab koduõendusele perearst või eriarst, koduõenduse saamiseks on vaja saatekirja.
Koduõde teeb visiidi käigus nii hooldus- kui ka ravitoiminguid: koostab õendushooldusplaani, nõustab ja põetab patsienti ning viib läbi raviprotseduure ja teatud uuringuid.
Oluline teada!
Ravikindlustatud inimesele on koduõendus tasuta, selle eest tasub Tervisekassa.
Oluline teada!
Ravikindlustatud inimesele on koduõendus tasuta, selle eest tasub Tervisekassa.
Visiidil koduõde näiteks:
annab nõu – õpetab patsienti ja/või pereliikmeid kasutama abivahendeid, ning pakub toitumisnõuandeid;
teeb õendustoiminguid – ennetab ja ravib lamatisi ning teeb asendiravi, mõõdab vererõhku, paigaldab kusepõie kateetri, hooldab püsikateetrit, hooldab ja vahetab epitsüstostoomi, hooldab stoome, ravib haavu ja haavandeid, hooldab trahheostoomi, paigaldab ja hooldab perifeerset veenikanüüli, paigaldab nasogastraalsondi, õpetab sondiga toitmist, teeb inhalatsiooni, mõõdab glükomeetriga veresuhkrut;
teeb arsti otsuse alusel raviprotseduure – eemaldab haavaõmblused, teeb hapnikravi, manustab ravimeid ja toitelahuseid, teeb valuravi, teeb peritoneaaldialüüsi ja vajaduse korral teatud laboriuuringuid;
pakub vähihaigele sümptomaatilist ravi ja leevendab vaevusi.
Õendusabi haiglas
Statsionaarne õendusabi ehk õendusabi haiglas on mõeldud patsiendile, kelle seisund on stabiilne ja kes ei vaja pidevat arstiabi, kuid kelle ravi- või hooldusvajadus on suurem kui saab katta koduõendusega.
Sellist abi võib vaja minna pärast rasket haigust või traumat, kroonilise haiguse ägenemisel või raske haiguse korral vaevuste leevendamiseks.
Õendushaiglasse suunamise üle otsustab perearst või eriarst (vajadusel koos õega). Haiglas viibimise aeg ja teenuste sisu sõltuvad patsiendi tervislikust seisundist ning õendusabivajadusest.
Kui palju statsionaarne õendusabi maksab?
Statsionaarse õendusabi puhul tasub ravikindlustatud patsiendi ühe voodipäeva maksumusest 90% Tervisekassa ja 10% patsient.
Lisaks võib haigla küsida esimese kümne haiglapäeva eest voodipäevatasu kokku 50 eurot (10 × 5 eurot), nagu on ka eriarstiabi korral.
Patsiendi omaosaluse täpse maksumuse ühe õendusabi päeva eest leiad teenustasude lehelt.
Kui palju statsionaarne õendusabi maksab?
Statsionaarse õendusabi puhul tasub ravikindlustatud patsiendi ühe voodipäeva maksumusest 90% Tervisekassa ja 10% patsient.
Lisaks võib haigla küsida esimese kümne haiglapäeva eest voodipäevatasu kokku 50 eurot (10 × 5 eurot), nagu on ka eriarstiabi korral.
Patsiendi omaosaluse täpse maksumuse ühe õendusabi päeva eest leiad teenustasude lehelt.
Õendusabi hooldekodus
Tervisekassa rahastab õendusabi üldhooldekodus, mis tähendab, et hooldekodu elanikud saavad vajalikku õendusabi tasuta.
Õde jälgib igapäevaselt elanike tervist, teeb vajalikke toiminguid ning leiab koos arstiga tervisemuredele lahendusi.
Tervisekassa rahastab õendusabi üldhooldekodus, mis tähendab, et hooldekodu elanikud saavad vajalikku õendusabi tasuta.
Õde jälgib igapäevaselt elanike tervist, teeb vajalikke toiminguid ning leiab koos arstiga tervisemuredele lahendusi.
Hooldekodu elaniku lähedase roll
Lähedasel on tähtis roll hooldekodus elava inimese toetamisel. Esmalt tasub end kurssi viia, kuidas hooldekodu oma teenuseid korraldab:
- millist abi pakutakse igapäevatoimingutes,
- milliseid tervishoiuteenuseid osutatakse,
- kuidas toimub nõustamine, teavitamine ja transport.
Lähedasel on tähtis roll hooldekodus elava inimese toetamisel. Esmalt tasub end kurssi viia, kuidas hooldekodu oma teenuseid korraldab:
- millist abi pakutakse igapäevatoimingutes,
- milliseid tervishoiuteenuseid osutatakse,
- kuidas toimub nõustamine, teavitamine ja transport.
Hooldusteenuste, ravimite ja abivahendite kulud on hooldekodu teenusel oleva inimese enda või tema ülalpidamiskohustusega lähedase kanda.
Lähedasel on ka tähtis roll hooldekodu elaniku tervise ja heaolu jälgimisel. Kui märkad muutusi või tekib mure, anna sellest teada hooldustöötajale, õele või raviarstile, et probleem saaks õigel ajal lahenduse.
Hooldusteenuste, ravimite ja abivahendite kulud on hooldekodu teenusel oleva inimese enda või tema ülalpidamiskohustusega lähedase kanda.
Lähedasel on ka tähtis roll hooldekodu elaniku tervise ja heaolu jälgimisel. Kui märkad muutusi või tekib mure, anna sellest teada hooldustöötajale, õele või raviarstile, et probleem saaks õigel ajal lahenduse.