Täiskasvanute tasuta hambaravi

Teatud terviseseisundite korral on võimalik saada tasuta hambaravi. Õiguse tasuta ravile määrab pere- või eriarst, mitte hambaarst.

Tasuta hambaravi saavad terve elu jooksul inimesed, kellel on pere- või eriarsti hinnangul:

füüsiline ja vaimne erivajadus, kes ise ei suuda oma suuhügieeni eest hoolt kanda;
teatud onkoloogiline ja hematoloogiline diagnoos (vt täpsemalt allpool).

Tasuta hambaravi saab ainult Tervisekassa lepingupartnerite(Avaneb uuel vahelehel) juures ja see ei laiene proteesiteenustele.

Pane tähele!

Kui sinu raviarst on määranud sulle tasuta hambaravi, siis võib aega minna kuni kaks kuud, enne kui õigus tasuta ravile hakkab kehtima.

Kui sinu tervisemure vajab kiiremat lahendamist, saad tasuta vältimatut hambaravi.

Pane tähele!

Kui sinu raviarst on määranud sulle tasuta hambaravi, siis võib aega minna kuni kaks kuud, enne kui õigus tasuta ravile hakkab kehtima.

Kui sinu tervisemure vajab kiiremat lahendamist, saad tasuta vältimatut hambaravi.

Oluline teada

Missugused on kriteeriumid tasuta hambaravi saamiseks?

Psüühilised erivajadused:

intellektipuue,
autismispektri häire,
dementsus,
muu raske psüühikahäire.

Vaimsed seisundid, mille tõttu ei suuda inimene ise suuhügieeni tagada ka juhendamisel.

Psüühilised erivajadused:

intellektipuue,
autismispektri häire,
dementsus,
muu raske psüühikahäire.

Vaimsed seisundid, mille tõttu ei suuda inimene ise suuhügieeni tagada ka juhendamisel.

Füüsilised seisundid:

mõlemat ülajäset haarav halvatus (KNS/neuromuskulaarne haigus);
rasked liigutushäired (nt Parkinsoni sündroom, generaliseerunud düstoonia, raske tantstõbi);
kaasasündinud või omandatud puudus (nt jäseme või selle olulise osa puudumine), mis takistab suuhooldust.

Füüsilised seisundid, mille tõttu inimene ei saa suuhooldust ise teha.

Füüsilised seisundid:

mõlemat ülajäset haarav halvatus (KNS/neuromuskulaarne haigus);
rasked liigutushäired (nt Parkinsoni sündroom, generaliseerunud düstoonia, raske tantstõbi);
kaasasündinud või omandatud puudus (nt jäseme või selle olulise osa puudumine), mis takistab suuhooldust.

Füüsilised seisundid, mille tõttu inimene ei saa suuhooldust ise teha.

Vähiga seotud seisundid:

pea- ja kaelapiirkonna pahaloomuline kasvaja; käimasolev või varasem kiiritus- või keemiaravi ja/või antiresorptiivne ravi (bisfosfonaadid, denosumab).

Diagnoosid C00–C14, C30–C32.

Vähiga seotud seisundid:

pea- ja kaelapiirkonna pahaloomuline kasvaja; käimasolev või varasem kiiritus- või keemiaravi ja/või antiresorptiivne ravi (bisfosfonaadid, denosumab).

Diagnoosid C00–C14, C30–C32.

Vere- ja lümfisüsteemi kasvajad:

hulgimüeloom või muu lümfoid-/vereloomekoe pahaloomuline kasvaja, kui on tegu raviteenustega 8101, 8102 või antiresorptiivne raviga (486R).

Diagnoosid C90–C96.

Vere- ja lümfisüsteemi kasvajad:

hulgimüeloom või muu lümfoid-/vereloomekoe pahaloomuline kasvaja, kui on tegu raviteenustega 8101, 8102 või antiresorptiivne raviga (486R).

Diagnoosid C90–C96.

Erivajadusega inimese ravi eeldab hambaarstilt vastavat kogemust ja koolitust. Tervisekassa teeb hambaarstide koolitamiseks koostööd Eesti Puuetega Inimeste Kojaga.

Kuidas broneerida vastuvõttu hambaarsti juurde puudega inimesele?

Enne aja broneerimist veendu, et valitud raviasutus on Tervisekassa lepingupartner.
Ütle patsiendi isikukood ja ole valmis jagama infot tema terviseseisundi kohta. Näiteks erivajaduse kirjeldus, info tema liikumis- ja istumisvõime kohta, kirjeldus tema suhtlemisoskuse ja toimuva mõistmise kohta, suutlikkus suud avatuna hoida, paigal püsida jms.
Too välja, kuidas hambaarst patsiendiga kõige paremini kontakti saab ja millele ta peab tähelepanu pöörama (nt autistliku patsiendi puhul on väga oluline teada, mis teda ärritab ja mis rahustab).
Ole kursis, millal oli viimane hambaarsti külastus ja millised on olnud varasemad kogemused.

Enne aja broneerimist veendu, et valitud raviasutus on Tervisekassa lepingupartner.
Ütle patsiendi isikukood ja ole valmis jagama infot tema terviseseisundi kohta. Näiteks erivajaduse kirjeldus, info tema liikumis- ja istumisvõime kohta, kirjeldus tema suhtlemisoskuse ja toimuva mõistmise kohta, suutlikkus suud avatuna hoida, paigal püsida jms.
Too välja, kuidas hambaarst patsiendiga kõige paremini kontakti saab ja millele ta peab tähelepanu pöörama (nt autistliku patsiendi puhul on väga oluline teada, mis teda ärritab ja mis rahustab).
Ole kursis, millal oli viimane hambaarsti külastus ja millised on olnud varasemad kogemused.

Kirjelda pöördumise põhjust (valu, tavakontroll, hamba eemaldamise vajadus vm).
Kui sul on, siis varasemad röntgenülesvõtted on abiks.
Kui oled patsiendi hooldaja või saatja, peaksid temaga ravikabinetti kaasa tulema, et kontakti saamisel, tõstmisel vms juures vajadusel abiks olla.

Oluline teada!

Lamavat haiget ei saa tavalises hambaravikabinetis ravida, siis tuleb teenust osutada haiglas.

Oluline teada!

Lamavat haiget ei saa tavalises hambaravikabinetis ravida, siis tuleb teenust osutada haiglas.

Kui patsient elab hooldekodus?

Hooldekodude elanike hambaravi vajadust hinnatakse kohapeal.

Kui vaja, korraldab hooldekodu õde videokonsultatsiooni hambaarstiga: broneerib elanikule aja digiregistratuuri kaudu ning annab talle selged juhised, kuidas ravile minna.

Hooldekodude elanike hambaravi vajadust hinnatakse kohapeal.

Kui vaja, korraldab hooldekodu õde videokonsultatsiooni hambaarstiga: broneerib elanikule aja digiregistratuuri kaudu ning annab talle selged juhised, kuidas ravile minna.

Hooldekodude elanike hambaravi vajadust hinnatakse kohapeal.

Kui vaja, korraldab hooldekodu õde videokonsultatsiooni hambaarstiga: broneerib elanikule aja digiregistratuuri kaudu ning annab talle selged juhised, kuidas ravile minna.