Arstiabi ooteajad
Tervisemure korral alusta alati perearstist. Perearst diagnoosib ja ravib koos pereõega enamikku haigusi ning otsustab, kas sul on vaja ka eriarsti abi.
Alusta oma raviteekonda alati perearstist. Perearst diagnoosib ja ravib koos pereõega enamikku haigusi ning otsustab, kas sul on vaja ka eriarsti abi. Kui sinu tervisemure vajabki kitsama eriala spetsialisti sekkumist, annab perearst sulle saatekirja eriarsti vastuvõtule.
Sul on õigus valida endale sobiv eriarst ja broneerida vastuvõtuaeg ükskõik millises Tervisekassaga lepingu sõlminud raviasutuses(Avaneb uuel vahelehel). Eraldi on võimalik vaadata perearstide, eriarstide, õendusabi, hambaravi ja mammograafia teenusepakkujate kontakte.
Erakorraline abi on tagatud kõigile, kelle tervisemure tekib ootamatult ja on väga tõsine, näiteks äge haigestumine, trauma või mürgistus. Sel puhul pöördu haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) või kutsu kiirabi telefonil 112.
Vältimatut abi vajavad inimesed võetakse ravile nii kiiresti, kui nende seisund nõuab – kohe või plaanilise järjekorra ees. Ooteaja otsustab arst. Haiglaväliselt osutab vältimatut abi kiirabi ning haiglates erakorralise meditsiini osakonnad.
Iga tervisemure jaoks on olemas õige koht – veendu, et teaksid, kuhu pöörduda! See aitab ravijärjekordi lühendada.
Ooteaeg perearsti juurde
Perearsti vastuvõtule peab saama:
- ägeda terviseprobleemi korral samal päeval,
- muude muredega viie tööpäeva jooksul.
Ooteaeg eriarsti juurde
Eriarstiabi ooteaeg sõltub terviseprobleemi tõsidusest – ohtlikus seisundis inimesed pääsevad arsti juurde kiiremini. Samas peab eriarstiabi saama sellise aja jooksul, mil seisund oluliselt ei halvene.
Arsti vastuvõtule peab pääsema ravijärjekordadele kehtestatud maksimumpikkuse piires.